[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kaval : kavala : kavalat 'olukordi enda huvides osavalt ärakasutav vms; leidlik, osav, nutikas; petlik, ootamatute omadustega'
● liivi kovāl 'tark, kaval'
vadja kavala 'kaval'
soome kavala 'kurikaval, salakaval; võlts; petlik'
isuri kavvaala 'salakaval; tark'
karjala kavala 'salakaval'
Läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et germaani laen, kas ← alggermaani *skawalđa-, mille vaste on vanaislandi skáld 'luuletaja', või ← alggermaani *skawa-, mille vaste on islandi -skár sõnas herskár 'sõjakas'. Veel on arvatud, et tuletis kava ja /või kavatsema tüvest.

nüke : nükke : nüket 'kaval võte, riugas; nöökav torge, pilge'
? ← alamsaksa nuck(e) 'äkiline löök, sööst; halb tuju, salakavalus, varjatud õelus'
? ← baltisaksa Nücke, Nicke 'jonnakas, kangekaelne tuju', Nücken, Nicken (mitm) 'salakaval trikk, kapriis, jonnakus'
On ka arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi.

viisakas : viisaka : viisakat 'hea käitumisega; korralik' viis2
● vadja viizas 'tark, kaval'
soome viisas 'tark; arukas, mõistlik'
isuri viisas 'tark, arukas'
Aunuse karjala viizas 'kaval'
lüüdi viizaz 'salakaval; õel'