[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 5 artiklit

nuhkima : nuhkida : nuhin 'nuusutama, nuuskima, lõhna ajades otsima; (salaja sorides, uurides) otsima; salaja jälgima, luurama'
nuhutama
soome nuuhkia 'nuuskida, nuusutada; haista'
isuri nuuhkia 'nuuskida, nuusutada; haista'
Aunuse karjala ńuuhkie 'nuuskida, nuusutada; haista'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et vene laen, ← vene njúhat 'nuusutama; nuuskima, salaja otsima v luurama', teisalt, et germaani laen, ← alggermaani *snusk-, *snūsk-, mille vaste on rootsi mrd snuska 'nuusutama', snūsk(a) 'nuusutama, tuhnima'. (Sama germaani laenuallikat on oletatud nuuskama puhul.) Pigem on eri keeltes lähedased häälikuliselt ajendatud tüved rööpselt tekkinud. nuhutama on tuletatud tüve nõrgast astmest.

piiluma : piiluda : piilun 'salaja, vargsi vaatama'
vadja piillä 'peita'
soome piillä 'peidus olla; varjuda'
karjala piillä 'peidus olla; redutada'
Läänemeresoome tüvi. Vadja vaste võib olla osaliselt soome keelest laenatud.

põgenema : põgeneda : põgenen 'kiiresti (ja salaja) ära minema, pagema' pagema

sala 'salaja'
salgama
liivi salā 'salajane; saladus'
vadja sala 'sala-, salajane'
soome sala 'saladus'
isuri sala 'sala-'
karjala salakkali 'salaja'
saami suoli 'salaja', suola 'varas'
ersa salava 'vaikselt, salaja; salajane'
mokša salava 'vaikselt, salaja'
mari šolə̑p 'salaja; salajane, ebaseaduslik', šolə̑štaš 'varastama'
handi laləm- 'varastama'
mansi tūlmant- 'varastama'
neenetsi taľe- 'varastama'
eenetsi tali- 'varastama'
nganassaani tolar- 'varastama'
sölkupi tuǝ̑lǝ- 'varastama'
kamassi tåjǝr-, tojǝr- 'varastama'
matori tälǝr- 'varastama'
Uurali tüvi. Tuletis salgama on muutunud astmevahelduslikuks teiste sõnade eeskujul, nt kargama.

õppima : õppida : õpin 'harjutades ja korrates teadmisi või oskusi omandama'
lõunaeesti opma, kirderanniku oppima
liivi oppõ 'õppida'
vadja õppõa 'õppida'
soome oppia 'õppida; ära harjuda'; van kirjak 'vaatamas käia'
isuri oppissa 'õppida; ära harjuda'; oppia 'proovida, katsuda'
Aunuse karjala oppie 'proovida; katsetada; maitsta; kätega kobada'; opastuo 'õppida'
lüüdi oppida 'proovida; katsetada; maitsta; loitsida'; opastuda 'õppida'
vepsa opeta 'õpetada'
handi wɔpi- 'salaja jälgima'
mansi wōpl- 'hästi nägema; jälgima'
Soome-ugri tüvi.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur