[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 794 artiklit, väljastan 30.

aabits : aabitsa : aabitsat 'raamat kirjaoskuse algete omandamiseks'
aabats, aavits
saksa Abc 'tähestik; algteadmised'

ahhetama : ahhetada : ahhetan 'imestusest, üllatusest vms korduvalt „ah” ütlema'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas ohkama. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt saksa ächzen 'ägama, valjusti oigama'.

ahi : ahju : ahju 'seade, ehitis, milles kütuse põlemisel vm keemilise reaktsiooni tagajärjel eraldub soojus'
aher-2
alggermaani *asjōn-
vanarootsi æsia 'ääs, hõõguvad söed'
rootsi ässja '(sepa)ääs'
saksa Esse 'ääs; korsten'
liivi ōi, āi 'ahi'
vadja ahjo 'ahi'
soome ahjo 'ääs'
Aunuse karjala ahjo 'ääs'
lüüdi ahď(o), ahjo 'ääs'
vepsa ahj 'ahjus hõõguvad söed, kuumus'
aher- on rahvakeelne tuletis, kus j on välja langenud. Eesti keelest on laenatud soome mrd ahjo 'ahi' ja võib-olla ka soome mrd aherrus 'põlenud v lammutatud ehitise v küttekolde varemed; leivaahju põhi'. Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, ääs.

ahv : ahvi : ahvi 'inimesele päritolult lähim imetaja'
alamsaksa affe 'ahv'
saksa Affe 'ahv'
Samatüveline tegusõna ahvima 'matkima, jäljendama' võib olla samuti laenatud, ← alamsaksa affen 'ahvima, narrima, nöökama'. Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi aff 'ahv'.

almus : almuse : almust '(kerjusele antav) armuand'
alamsaksa halmosen 'armuand'
saksa Almosen 'armuand'

alp : albi : alpi 'edev, edvistav; rumal(uhke); narr'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Sellele viitab vokaalivaheldus a ~ u, murretes nt ulp 'edev', ulp-alp 'kergats'. Mõjutada on võinud ka saksa kõnek albern 'alp, lapsik, narr'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi halep 'inimene, kes tahab ühel päeval üht ja teisel teist', halpat 'kõhklev, otsustusvõimetu; lohakas, hooletu'.

alss : alsi : alssi 'niisketes ja vesistes kohtades kasvav lehitute roheliste vartega rohttaim (Eleocharis)'
Kirjakeelde toodud murdesõna, vanas murdekeeles alsi 'kõrkjas, kaisel'. Võib olla laenatud saksa keelest, ← saksa Alse 'koirohi', Alsenach 'soo-piimputk', mrd Alsch, Älsch 'koirohi'.

amelema : amelda ~ ameleda : amelen 'armatsema, kergemeelselt armusuhteid looma; kurameerima'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Võib ka olla reeglipäratu variant sõnast jamelema 'jagelema, jändama', jama1. Sõna esialgne tähendus on olnud üsna laialivalguv: 'rabelema; tõrkuma (hobuste kohta); edvistama'. On arvatud, et sõna praegust tähendust on võinud mõjutada ka amüseerima, van amiseerima 'flirtima, kurameerima', ← saksa amüsieren 'amüseerima, lõbustama', mõjutada on võinud ka nt armastusjumala nimi Amor.

ankur2 : ankru : ankrut 'väheldane vaadikujuline puunõu; endisaegne vedelikumõõt, umbes 30–40 liitrit'
rootsi ankar(e) 'ankur, mahumõõt'
alamsaksa anker 'ankur, mahumõõt'
saksa Anker 'ankur, mahumõõt'
Sõna lõpuosa on muganemisel seostatud oma liitega -ur või seda on mõjutanud ankur1.

anskop : anskopi : anskoppi 'tiislikanne, tiislit rangidega ühendav rihm'
antskop
alamsaksa halskoppel 'kaelarihm'
saksa Halskoppel 'kaelarihm'
Saksa allikas on liitsõna: Hals 'kael' + Koppel 'rihm'.

antsakas : antsaka : antsakat 'veider, kentsakas, isevärki; uhke, uhkeldav; saksik v linnalik, kerglane inimene'
On arvatud, et tuletis isikunimest Ants, (alam)saksa Hans, sagedast mehenime on kasutatud kui sõna saks sünonüümi. Teisalt on arvatud, et sõna untsakas variant. Eesti keelest võib olla laenatud soome van kirjak antsikas 'peps, toidu suhtes valiv'. Vt ka kentsakas.

apsat : apsati : apsatit van 'konts'
aapsat, (a)apsak
alamsaksa afsats 'konts'
saksa Absatz '(kinga)konts'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi ap(p)sat, apsad, appsot, appsett 'konts'.

arg : ara : arga 'kergesti hirmu tundev, kartlik; häbelikult tagasihoidlik, uje; tundlik, hell'
alggermaani *arǥa-z
vanaislandi argr 'arg, ebamehelik; kõlvatu'
vanarootsi argher 'arg; vilets, halb'
saksa arg 'halb, paha, kuri; väga, hullupööra'
liivi ārga 'pelglik, kartlik'
vadja arka 'pelglik, kartlik; erk, kerge (une kohta)'
soome arka 'pelglik, kartlik; häbelik; tundlik, hell; õrn'
isuri arga 'pelglik, kartlik; häbelik; tundlik, hell; õrn'
Aunuse karjala argu 'pelglik, kartlik'
lüüdi arg 'pelglik, kartlik'
vepsa arg 'pelglik, kartlik'

arm : armi : armi 'paranenud koekahjustuse, haava jälg'
alggermaani *arwez, *arwaz
vanaislandi ørr, err 'arm'
vanarootsi ær, ar 'arm'
saksa van Arbe 'arm'
liivi aŗb, ärb 'arm'
soome arpi 'arm'
isuri arbi 'arm'
karjala arpi 'arm'
arm on tüve reeglipäratu variant, murretes on tuntud ka reeglipärane variant arb.

arnika : arnika : arnikat 'mitmeaastane kollase korvõisikuga rohttaim (Arnica)'
ärnika
saksa Arnika 'arnika'

arp1 : arbu : arpu 'nõiatrumm; sõela- v muukujuline nõidus- v ennustusvahend'
arbuma
alggermaani *arƀa, *arƀa-z
vanaislandi arfr 'pärand, pärandus'
rootsi arv 'pärimine, pärand(us)'
saksa Erbe 'pärand'
alggermaani *arχwō
vanaislandi ǫr 'nool, kepp, mis saadeti ringi kui kutse rahvakoosolekule'
vanarootsi arf 'nool'
liivi arb 'nõiduda, loitsida'
vadja arpa 'liisk, liisupulk; liisuga saadud osa küla ühisest heinamaast'
soome arpa 'loos, liisk'
isuri arba 'loos, liisk; liisuga saadud osa küla ühisest põllu- v heinamaast'
karjala arpa 'loos, liisk'
vepsa arb 'loos, liisk'
saami vuorbi 'loos, liisk; saatus'

eesel : eesli : eeslit 'hobusest väiksem hrl hall pikakõrvaline veo- v kandeloom (Equus asinus)'
alamsaksa esel, essel 'eesel'
saksa Esel 'eesel'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi ēs, ēhl 'eesel'.

eesti 'teatud läänemeresoome rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
saksa Este 'eestlane'
Eesti keelde on tüvi laenatud saksa keele vahendusel, pikk e on ilmselt baltisaksa mõju. Esimest korda on Aestii rahvast nimetanud Tacitus oma teoses „Germania” umbes aastal 100 m.a.j, rääkides rahvast, kes elab germaanlastest idas. Suurema osa uurijate arvates on see balti rahvaste üldnimetus. Esimesed teated kasutuse kohta eestikeelses tekstis on 17. sajandist, eesti rahva suus sai nimetus üldiseks 19. sajandil seoses rahvusliku eneseteadvuse ärkamisega, varem kasutasid eestlased enda kohta nimetust maarahvas ja nimetasid oma keelt maakeeleks. Tüvi on arvatud olevat germaani päritolu ja tähendanud 'ida', vrd vanainglise ēast 'ida', saksa Ost 'ida, idakaar'. Teise võimalusena on esitatud balti etümoloogia, ← balti *aīsto-, *aīst(e)r 'maa; nurm, põld', leedu aikšte 'tasane metsalagendik; ala; lage koht'. Eesti keelest on laenatud liivi ēstli (mitm) 'eestlased' ja osaliselt soome Eesti 'Eesti'.

eht (käändumatu omadussõna) 'võltsimata; siiras, loomulik; tõeline, õige; tüüpiline'
alamsaksa echte 'seaduslikust abielust sündinud; abieluline; seaduspärane'
saksa echt 'ehtne, puhas; õige; tüüpiline, tõeline'

elevant : elevandi : elevanti 'nüüdisaja suurim maismaaloom pika londi ja suurte võhkadega (Elephas, Loxodonta)'
alamsaksa elefant 'elevant'
saksa Elefant 'elevant'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina ja kreeka keelest, ladina elephas, elephans 'elevant', elephantus 'elevant; elevandiluu', vanakreeka eléphas 'elevant'.

eliting : elitingi : elitingi van 'roos, sügav nahapõletik, millega kaasneb punetus ja palavik'
elisting, elend
alamsaksa hillige dink 'punataud, roos'
saksa heilige ding 'punataud'
Alamsaksa keelest on laenatud vana kirjakeele illitink. Teise võimalusena on arvatud, et tuletatud samast tüvest mis sõnas hele, vrd vepsa heľed 'valus; tundlik; (mäda)paise, mädanik'.

enseldama : enseldada : enseldan kõnek 'ekvaatori esmasületajaid kombe kohaselt ristima'; mrd 'karistama, peksma'
entseldama, hiltseldama
saksa hänseln 'kinnisesse ühingusse pidulikult vastu võtma; nöökama, tögama'
Saksa tegusõna on tõenäoliselt tuletatud nimisõnast Hanse 'kaupmeeste ühendus; maks', millest pärineb Hansa Liidu nimi.

evima : evida : evin 'omama'
Tehistüvi keeleuuenduse ajast. Impulss-sõnad on võinud olla prantsuse avoir 'omama; olema', saksa haben, inglise have 'omama'.

haagi- liitsõnas haagikohtunik 'maapolitseikohtunik'
saksa Hakengerichter 'haagikohtunik, adramaakohtunik'
Saksa liitsõna üks osis on laenatud, teine tõlgitud.

haak : haagi : haaki 'väike konks; libisemist vältiv hobuseraua osa; kõverdatud käega alt v küljelt antud poksilöök'
saksa Haken 'haak, konks; haak, teatud poksilöök; ader; adramaa'
alamsaksa hake 'haak, konks'
Samatüveline tegusõna haakima võib samuti olla saksa või alamsaksa keelest laenatud, ← haken 'haakima'. Sama tüvi võib olla laenatud sõnas heegeldama, laenatud on ka sama tüve sisaldav liitsõna, pootshaak.

haav : haava : haava 'naha v limaskesta ning nende aluste kudede mehaaniline vigastus'
haaval
alggermaani *χawwa-
rootsi hugg 'hoop, löök; hammustus; valuhoog, torge, piste'
saksa van Hau 'hoop, löök'
liivi ōv 'haav; haavaarm'
vadja aava 'haav'
soome haava 'haav'; tällä haavaa 'sedakorda'
isuri haava 'haav'; haavallaa 'korraga'
karjala hoava 'haav'
Tähendusest löök on kujunenud tähendused haav ja kord. Näiteid niisuguse tähendusmuutuse kohta on ka teistes keeltes, nt vene raz 'kord', razit 'lööma, raiuma'. Vt ka hoop.

haavel : haavli : haavlit 'ümar pliikuulike väikeulukite laskmiseks'
saksa Hagel 'rahe; jämedad haavlid'
Vanemast murdekeelest on kirja pandud ka laenuallikale lähem variant haagel.

hagema : hageda : hagen 'kohtu korras nõudma'; mrd 'haarama; otsima, nõudma; hurjutama'
hagijas
alggermaani *sākjan-
saksa suchen 'otsima'
rootsi söka 'otsima'
gooti sokjan 'otsima'
vadja akõa '(marju) noppida, korjata'
soome hakea 'järel käia, järele minna, kätte saada, ära tuua; üles otsida; paluda, taotleda; hageda'
karjala hakie 'otsida'
Kirjakeeles võeti sõna 1920. aastate lõpul kasutusele tähenduses 'kohtu korras nõudma' soome keele eeskujul.

hakkima : hakkida : hakin 'tükkideks, peeneks raiuma v lõikama, tükeldama'
saksa hacken 'lõhkuma, raiuma; hakkima; kõplama; nokkima, toksima'

hangeldama : hangeldada : hangeldan 'äritsema, spekuleerima'
saksa handeln 'kauplema; tingima; toimima'
Häälikuasendus d > g on laenu muganemisel toimunud ilmselt hankima tüve mõjul.

haspel : haspli : hasplit 'riist lõnga vihti kerimiseks; muu seda meenutav seadeldis'
saksa Haspel 'haspel'

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur