[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

nirk : nirgi : nirki 'suvel pruuni-kollast värvi, talvel üleni valge väike saleda kehaga kiskjaline (Mustela nivalis)'
● liivi nirt 'nirk'
soome mrd nirkko, nirkki 'nirk; mütoloogiline olend, kes hammustab lehmi või ennustab nende surma'
karjala van nirkku liitsõnas luminirkku 'nirk'
Läänemeresoome tüvi, mille vasted võivad lisaks olla ka vadja nirkko 'kärss' ja soome nirkko 'sakk' (nirgil on terav koon). Liivi vaste on tõenäoliselt eesti keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi nirk, nerk, nirrk, nirken, nirkk 'nugis; nirk'.

pügal : pügala : pügalat 'hrl ristipidi asetsev sisselõige, täke, sälk, kriips pikergusel asjal; kraad (temperatuuri mõõtmiseks)'; kõnek 'punkt, paragrahv'
◊ pugal
● vadja pütšälä '(vanust näitav) sarvepügal (lehmal)'
soome pykälä 'pügal, sälk, täke; hammas, sakk; paragrahv'
isuri pükkäälä 'sälk; termomeetri pügal'
karjala pükälä 'sälk, täke, soon'
lüüdi pügäläińe 'pügal, sälk'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud läti pugala (lehmanimi) (← pugal 'kirju lehm').

sakk : saki : sakki 'sirgest suunast järsult kõrvale kalduv, sellest eenduv osa joonel, serval, esemel jne'
← saksa Zacke 'sakk; (mäe)tipp'
Sama tüvi on laenatud sõnas siksak, varem on laenatud tüve alamsaksa vaste, tagi2.

siksak : siksaki : siksakki 'sirgest suunast vaheldumisi mõlemale poole järsult kõrvale kalduv joon; selline kulgemistee'
← saksa Zickzack 'siksak'
Saksa allikas on paarissõna, mille teine osis on laenatud ka sõnas sakk.

sämp : sämbu : sämpu 'sakk; sälk'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

tagi2 : tagi : tagi 'kaunistav sakk; (mitm) sakiline niidist kaunistus, sakiline tikand'
← alamsaksa tagge, tacke 'sakk; oks, haru'
Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, sakk .