[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

sadam : sadama : sadamat 'veesõidukite peatumiseks kohandatud veeala koos selle juurde kuuluva kaldalõiguga'
? ← alggermaani *staþa
gooti staþs 'rand, koht'
saksa Gestade 'rannik, kallas'
rootsi mrd stad 'mere-, järve-, jõerand'
● liivi sadām 'randumiskoht, sadam'
vadja satama 'sadam'
soome satama 'sadam'
isuri sattaama 'randumiskoht, sadam'
Varem on peetud tuletiseks sõnast sadama, sama tähendusseos võib olla sõnadel valgma ja valguma.

sadama : sadada : sajan 'vihma, lund, lörtsi, rahet langema; tihedasti, suurel hulgal alla kukkuma, langema'
◊ sade, sadu
● liivi sa’ddõ 'kukkuda; (vihma, lund) sadada'
vadja sataa, saata '(vihma, lund) sadada'
soome sataa '(vihma, lund) sadada; alla langeda'
isuri sataa '(vihma, lund) sadada'
karjala satoa '(vihma, lund) sadada'
saami čuohcit 'sattuda; kinni jääda; tabada'
lõunasaami tjuetsedh '(lund) sadada'
Läänemeresoome-saami tüvi. Saami vaste võib olla hoopis Lule saami tjātēt 'tasakesi (vihma, lund) sadada'. Sel juhul on tüve vasted ka neenetsi saŕo 'vihm, sadu', eenetsi sāre 'vihm, sadu', nganassaani sorua 'vihm, sadu', sölkupi se̮ro 'vihm, sadu', kamassi suŕno 'vihm, sadu', matori sörüh, sirüh 'vihm, sadu' ja tegemist on uurali tüvega. On oletatud, et tüvi on vana laen, ← indoeuroopa *ḱad- 'kukkuma', mille vasted tütarkeeltes on nt vanaindia śad- 'alla, maha, välja langema', ladina cadere 'kukkuma'. Vt ka sadam, sajatama, sattuma.

salm1 : salme : salme mrd 'väike väin, eriti kahe saare vahel'
● soome salmi 'väin, merekitsus'
isuri salmi 'sadam'
Aunuse karjala salmi 'väin'
lüüdi saľm 'väin, merekitsus'
vepsa souḿ 'väin, madal merekitsus'
saami čoalbmi 'väin, merekitsus'
Läänemeresoome-saami tüvi.

väin : väina : väina 'kaht suuremat veekogu ühendav kitsas veeala'
● liivi vēna 'sadam; lai jõesuu; Daugava, Väina jõgi'
On arvatud, et varane slaavi laen, ← algslaavi *dveinā, mille vaste on vene Dviná 'Daugava'. Teisalt on arvatud, et tüve vasted on soome väylä 'laevasõidutee; väin; tee; liiklussoon' ja saami fávli 'väin; sügav vesi; avameri, ulgumeri'. Need sõnad on tõenäoliselt laenatud germaani tüvest, mille vaste on nt norra vale 'madal koht jõesängis'. Soome sõna on hiljem samuti laenatud, väil.