[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

langema : langeda : langen 'oma raskuse mõjul allapoole liikuma; püsti- vm normaalasendit kaotama, kukkuma, vajuma; võitluses surma saama; laskuma, alanema; sattuma'
● liivi langõ 'kukkuda, vajuda; painduda, toetuda'
vadja langõta 'kukkuda, langeda; variseda'
soome langeta 'kukkuda, langeda'
isuri langeta 'kukkuda, langeda'
Aunuse karjala langeta 'kukkuda, langeda; sadada; suubuda'
lüüdi langeta 'kukkuda, langeda, sadada; suubuda (jõgi)'
vepsa langeta 'kukkuda, langeda'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka lank.

lible : lible : liblet 'õhuke leheke v helves'
● vadja libla, liblõ 'lible, ebe; kõõm', libli 'lible, leheke', liblo '(kaera)lible (kaeratera kesta kattev lible); (kase)tohulible'
soome mrd liula 'õhuke viil, helves, kübe'
isuri liblu, libla '(kaera)lible'
? saami van lable, lablok 'liblikas'
? Lule saami lablōtit 'suuri lumehelbeid sadada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi liblar (mitm) 'väljapekstud kaeralibled'. Vt ka liblikas.

matma : matta : matan 'surnut hrl vastava kombetalitusega viimsesse puhkepaika toimetama; millegi alla varjule panema, peitma; peale paiskudes katma; takistavalt mõjuma, lämmatama'
● liivi mattõ 'maasse kaevata, matta'
vadja mattaa 'kinni katta; (kõvasti) sulgeda', mättäjäised, mättämised (mitm) 'matus'
soome matto '(vahe)lagi'
isuri mätökset (mitm) 'matus'
karjala matto '(vahe)lagi'
Võib olla tuletis samast tüvest mis sõnas manner. Tegusõna esialgne tähendus oli 'mullaga katma', rituaalse tähenduse omandas sõna hiljem. Teise seisukoha järgi on läänemeresoome sõnade vasteks ka saami muohttit 'lund sadada' ning tüvi on varaalgslaavi või baltoslaavi laen, ← *mat-, mille algne tähendus on olnud 'viskama, loopima; keerutama, keerlema; tormama, tuiskama' ja mille vaste tütarkeeltes on nt vene motát' 'kerima, haspeldama; vangutama, vehkima; raputama, loopima'. Eesti keelest on laenatud soome mrd matokset, mattajaiset 'matused' (← matused).

sadama : sadada : sajan 'vihma, lund, lörtsi, rahet langema; tihedasti, suurel hulgal alla kukkuma, langema'
◊ sade, sadu
● liivi sa’ddõ 'kukkuda; (vihma, lund) sadada'
vadja sataa, saata '(vihma, lund) sadada'
soome sataa '(vihma, lund) sadada; alla langeda'
isuri sataa '(vihma, lund) sadada'
karjala satoa '(vihma, lund) sadada'
saami čuohcit 'sattuda; kinni jääda; tabada'
lõunasaami tjuetsedh '(lund) sadada'
Läänemeresoome-saami tüvi. Saami vaste võib olla hoopis Lule saami tjātēt 'tasakesi (vihma, lund) sadada'. Sel juhul on tüve vasted ka neenetsi saŕo 'vihm, sadu', eenetsi sāre 'vihm, sadu', nganassaani sorua 'vihm, sadu', sölkupi se̮ro 'vihm, sadu', kamassi suŕno 'vihm, sadu', matori sörüh, sirüh 'vihm, sadu' ja tegemist on uurali tüvega. On oletatud, et tüvi on vana laen, ← indoeuroopa *ḱad- 'kukkuma', mille vasted tütarkeeltes on nt vanaindia śad- 'alla, maha, välja langema', ladina cadere 'kukkuma'. Vt ka sadam, sajatama, sattuma.

sume : sumeda : sumedat 'pehme ja mahe; pilvine, sombune; hämar'
● vadja sumõtia 'tibutada, uduvihma sadada'
soome sumea 'sogane; hägune; udune; hämar', sumu 'udu'
isuri sumu 'sumu, udu'
Aunuse karjala sumeh 'uduvihm'
lüüdi sume 'uduvihm'
vepsa sumeg 'uduvihm'
saami sopmu '(õrn) udu'
ersa suv 'udu'
mokša suv 'udu'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Vt ka sumbuma, sumu.

tihkuma : tihkuda : tihun 'nuttu kiskuma, vähehaaval, nuuksudes nutma; nuuksuma; udutama, tibutama'
● soome tihkua 'imbuda, immitseda; nõrguda'
isuri ťihkua 'tasakesi sadada, tibutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt pihu, samuti Aunuse karjala čihkua 'ähkida, ohkida; itsitada; turtsuda; virelda, vaevaliselt toimetada; hingitsedes põleda' ja vepsa čihkta 'ähkida, ohkida, oiata; kõhistada (tedrekuke kohta)'. Vt ka pihkama.