[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 16 artiklit

hõlm : hõlma : hõlma 'eest lahti käivate riietusesemete üks esimene pool, ka nende alumine nurk'
alggermaani *χelma-z
vanaislandi hjalmr 'kiiver'
vanainglise helm 'kiiver; kaitsja, kaitse, vari'
rootsi hjälm 'kiiver'
gooti hilms 'kiiver'
saksa Helm 'kiiver'
liivi ȭlma 'hõlm'
vadja õlma 'hõlm'
soome helma '(särgi) alumine äär, saba; hõlm'
isuri helma 'rõiva alumine äär; hõlm'
Aunuse karjala helmu 'rõiva alumine äär, saba; hõlm; süli'
lüüdi helm 'hõlm'
Laenamise ajal võis germaani tüve tähendus olla laiem kui hilisematel tütarkeelte vastetel, sellele viitab vanainglise sõna tähendus.

händ : hänna : hända 'saba'
hänilane, änn
liivi ǟnda 'mao keel; putuka astel'
vadja äntä 'saba'
soome häntä 'saba; ots, lõpp'
isuri händä 'saba'
Aunuse karjala händü 'saba; ots, lõpp'
lüüdi händ(e͔) 'saba'
vepsa händ 'saba'
Läänemeresoome tüvi. hänilane ja änn on nõrgast astmest lähtuvad murdetuletised, mis märgivad erilise sabaga linde ja on kirjakeeles terminitena kasutusele võetud.

kala : kala : kala 'vees elav kõigusoojane selgroogne, kes hingab lõpustega, liigub uimede ja saba abil ning on hrl kaetud soomustega'
liivi kalā 'kala'
vadja kala 'kala'
soome kala 'kala'
isuri kala 'kala'
Aunuse karjala kala 'kala'
lüüdi kala 'kala'
vepsa kala 'kala'
saami guolli 'kala'
ersa kal 'kala'
mokša kal 'kala'
mari kol 'kala'
handi χŭᴧ, χul 'kala'
mansi χūl 'kala'
ungari hal 'kala'
neenetsi χaľa 'kala'
eenetsi kari, karε 'kala'
nganassaani koli̮ 'kala'
sölkupi k͔uə̑lǝ 'kala'
kamassi kola 'kala'
matori kälä 'kala'
Uurali tüvi.

lipp2 : lipu : lippu 'sümboliks olev, kindla kuju, pikkuse ja laiuse suhte, värvide ning kujunditega riidelaid; riidelaid tähisena v sümboliseerimisvahendina'
liivi lip 'tuulelipp', ļip 'lamba saba; suka, soki kand'
vadja lippu 'lipp; tuulelipp'
soome lippu 'vimpel, viir; tuulelipp; pilet, pääse'
Aunuse karjala lippu 'sedel, kiri; kviitung'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas lappama. Eesti või liivi keelest on laenatud läti ļipa 'lühike saba'. Vt ka kadalipp, lupakas.

ohakas : ohaka : ohakat 'ogaliste lehtede ja punakate v lillakate õienuttidega korvõieline rohttaim (Cirsium)'
ohe
balti *ašta-
leedu ašaka 'kalaluu'
läti asta 'saba', asaka 'kalaluu'
● ? liivi ūogõz 'sõkal; väike kalaluu'
vadja õõhka, ohtain, ohtajain, ohtiain 'ohakas'
soome ohdake 'ohakas'
isuri ohtajain 'ohakas'
Aunuse karjala ohtoi 'ohakas'
lüüdi ohťikaz, ohtoi 'ohakas'
? vepsa Ohti̮i- liitsõnas Ohti̮imägi '(kohanimi)'

paabu- liitsõnas paabulind 'vau, Indias ja Sri Lankal elutsev suur kanaline, kelle isaslinnul on pikk kirevasõõrilise kattesulestikuga saba (Pavo cristatus)'
alamsaksa pawe, pau-, pawe-, pagelūn 'paabulind'
Rahvakeeles on olnud harilikum hiljem laenatud saksa vaste, vau. v ~ b vaheldust on võinud mõjutada mehenimi Paap : Paabu.

piht3 : pihi : pihti 'pilak; (mitm) tangidekujuline pikkade harudega tööriist esemete kinnihoidmiseks sepistamisel, sepatangid; puust klamber esemete, nende üksikosade kinnihoidmiseks, fikseerimiseks vms'
vadja pihed 'tangid, pihid'
soome pihti (hrl mitm pihdit) 'tangid, pihid, näpitsad'
isuri pihed (mitm) 'tangid, pihid'
Aunuse karjala piihtet, piihtüöt (mitm) 'tangid, pihid, näpitsad'
lüüdi piihťemed (mitm) 'tangid, pihid'
vepsa pihťhed (mitm) 'tangid, pihid'
saami basta 'klamber; tangid, pihid'
ersa peš- liitsõnas peš-čuvto 'panni saba'
mokša peš 'pilak, peerujalg'
komi peš 'pilak, peerujalg'
Läänemeresoome-permi tüvi.

raag1 : rao : raagu '(lehtedeta, kuiv) peen oks, vitsake; õie v vilja vars'; mrd '(purje)raa; varras; kaevukook; osuti'
alggermaani *raχō
vanaislandi 'ritv, latt; (purje)raa'
alamsaksa '(purje)raa'
saksa Rah, Rahe '(purje)raa'
rootsi '(purje)raa'
liivi rōgõz 'hagu, maharaiutud võsa'
vadja raaka 'oks, vits; (purje)raa', raaku 'oks, vits'
soome raaka '(purje)raa'; mrd 'ritv, latt; vart'
isuri raaga 'koot, pint'
Aunuse karjala ruagu '(õnge)ritv, latt, roigas; mõõdupuu, süllapuu, süld; (purje)raa; raagus; kõhn, halva väljanägemisega'
lüüdi ruag 'õngeritv, jäme vits, latt; karvutu, hõredakarvaline (nt saba kohta)'
vepsa rag 'jäme vits, ritv, latt'
Hiljem on laenatud sama tüve alamsaksa või saksa vaste, raa. Vt ka raag-3.

rähn : rähni : rähni 'tugeva peitelja noka, vetruva saba ja ronijalgadega puistulind (Picus)'
soome van srmt rähni, röhni, rähmi 'roherähn'
Tõenäoliselt tüve -näär2 varasemast kujust *närhi häälikute ümberpaiknemise teel tekkinud variant. Soome vaste võib olla osaliselt eesti keelest laenatud. Teise arvamuse järgi samasuguste häälikute erisuguseks muutumise teel tekkinud variant läänemeresoome-permi tüvest, mille vasted on murdesõna hähn 'rähn' ning liivi ē'ņ(õz) 'kirjurähn', soome mrd hähnä 'rähn', saami čáihni 'rähn', mari šište 'rähn', udmurdi śiź 'rähn' ja komi śiź 'rähn'. Võimalik, et tüved on omavahel segunenud.

saarmas : saarma : saarmast 'mageveekogude kaldaalade pruunikarvaline, pika lapiku saba ja ujulestadega imetaja (Lutra lutra)'
liivi sabriki, sagrõb(õz) 'saarmas'
soome saarva 'saarmas'
Aunuse karjala sagarvo 'saarmas'
lüüdi sagarv(o), sagarm 'saarmas'
vepsa sagarm 'saarmas'
? saami čeavrris 'saarmas'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Saami vaste on kaheldav häälikulistel põhjustel.

saba : saba : saba 'loomade tagumine, enamasti pärakust tagapool olev kehaosa; mingi eseme, liiklusvahendi(te) vm tagaosa, päraosa'
balti *stabara-
leedu stabaras 'kuivanud oks; (kuivanud) (juurvilja)pealne, vars, tüügas, kõrs'
läti stebere '(lehma) saba; lühikese toruga püssiloks; luuakonts; tugeva kondiga jässakas inimene; lühike ja tugev (asi)'
liivi tabār 'saba'
soome saparo, mrd sapa '(lühike) saba, sabajupp'
isuri sapara 'sea saba'
karjala sapero, saparo 'saba'
Eesti keelest on laenatud vadja sapa 'saba'.

soos : soosi : soosi 'pluusi või jaki vöökohast allapoole jääv osa'
saksa Schoß, Schooß 'kuue hõlm, (fraki) saba'
Vt ka sees2.

tiir2 : tiiru : tiiru 'pikkade kitsaste tiibade, harkis saba ja lühikeste jalgadega väike veelind (Sterna)'
vadja tiiro 'nahkhiir'; rhvl 'linnuke (väikese lapse kohta)'; tiiru 'nahkhiir'
soome tiira, mrd tiiro, tiiri 'tiir'
isuri tiiroi '(jõgi)tiir'
Aunuse karjala čiirakko '(jõgi)tiir'
? lüüdi ťš́iirak 'kajakataoline (kajakast väiksem) lind, tiir [?]'
vepsa ťirīńe 'tiir'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

tõrkuma : tõrkuda : tõrgun 'mitte kuuletuma, vastu hakkama, vastu puiklema; (seadmete jms kohta:) ajutiste katkestustega töötama'; mrd 'rappuma, põruma'
Võib olla tuletis sõnast tõre, tore. Murdetähendust 'rappuma, põruma' algsemaks pidades on ka oletatud, et tüve vaste on saami doarggistit 'kõmiseda, täriseda; väriseda, vappuda, rappuda' ning võib-olla ka soome torkkua 'tukkuda, poolunes olla'; mrd 'ripneda, nookuda'; van srmt '(saba) liputada' ja karjala torkkuo 'kõikuda, õõtsuda, nõksuda'. Sel juhul võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi, lähedane tüvi on nt sõnas põrkama.

viu : viu : viud 'laia saba ja laiade tiibadega röövlind (Buteo)'; mrd 'rüüt (Pluvialis apricaria)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

vuks- liitsõnas vukssaag 'käsisaag'
saksa Fuchsschwanz 'rebasesaba; käsisaag'
Laenuallikas on liitsõna, Fuchs 'rebane' + Schwanz 'saba'. Liitsõna esikomponent on laenatud, järelkomponent asendatud sisult sobiva sõnaga. Murdeti esineb ka tervikuna laenatud liitsõna vuksvants.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur