[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ahmima : ahmida : ahmin 'korduvalt (ning ahnelt) midagi v millegi järele haarama; ahnelt enda valdusse haarama v saada püüdma' ahm
● vadja ahmia 'ahmida (süüa)'
soome ahmia 'ahmida, õgida, kugistada', ahma 'kaljukass'; mrd 'õgard'
isuri ahmia 'ahmida, õgida, kugistada', ahmo 'ahne, inimene, kes tahab kõike endale'
Aunuse karjala ahmoi 'kaljukass'
lüüdi ahmo 'kaljukass'
? saami vuosmmis 'raseda naise toidujäänus; raseda naise eriisu'
? komi aǯni̮ 'õgima'

aru1 : aru : aru 'mõistus, taip; selgus, seletus'
◊ arv, arvama
← algindoiraani
vanaindia arghá- 'hind, väärtus'
osseedi arğ 'hind, väärtus'
● liivi ōra 'mõte, arvamine', arrõ 'arvata, mõtelda, oletada'
vadja arvo 'aru, mõistus; mõistatus', arvata 'ära arvata, mõistatada; aru saada; mõtelda, arvata; teada saada'
soome arvo 'väärtus; au; hind', arvata 'ära arvata, mõistatada; oletada; hinnata, arvestada; söandada'
isuri arvo 'mõistus, aru; väärtus', arvada 'ära arvata; hinnata; aru saada; seletada; arvestada, arvutada'
Aunuse karjala arvo 'väärtus, au', arvata 'ära arvata, mõistatada; ette aimata v arvata'
lüüdi arv(o) 'hind, väärtus', arvata '(ära) arvata'
vepsa arv 'hind'
? ersa arśems 'mõtlema; arvama; kavatsema; lootma, soovima'
? mokša arśəms 'mõtlema'
? komi artavni̮ 'mõtlema'
ungari ár 'hind, tasu', áru 'kaup, toode'
Eesti keelest on laenatud liivi arū 'mõte, arvamine; arvutus' ning eestirootsi aro, äro 'mõistus, aru'; aro 'arv; arvutamine, arvestus; leping'; arot 'aru saama; järele mõtlema; arvama' ja ar(r)vat (← arvama). Vt ka are, arvustama.

arvama : arvata : arvan 'tõenäoseks v usutavaks pidama, mõtlema, oletama, teatud seisukohal olema; kellekski, millekski v mingisuguseks pidama; määrama v suunama; olulise teguri v asjaoluna silmas pidama; mõistatama' aru1
● liivi arrõ 'arvata, mõtelda, oletada'
vadja arvata 'ära arvata, mõistatada; aru saada; mõtelda, arvata; teada saada'
soome arvata 'ära arvata, mõistatada; oletada; hinnata, arvestada; söandada'
isuri arvada 'ära arvata; hinnata; aru saada; seletada; arvestada, arvutada'
Aunuse karjala arvata 'ära arvata, mõistatada; ette aimata v arvata'
lüüdi arvata '(ära) arvata'

ehtima : ehtida : ehin 'kaunistama; end valmis seadma'
◊ ehitama
● liivi ē’ḑõ 'riietuda'
vadja ehtiä '(end) ehtida; jõuda (ajaliselt); jaksata, suuta'
soome ehtiä 'jõuda (ajaliselt), areneda; tulla'
isuri ehtiä 'jõuda (ajaliselt); tulla'
Aunuse karjala ehtie 'jõuda; ootamatult haigestuda'
lüüdi ehťidä 'jõuda, aega saada'
vepsa ehťťä 'jõuda (ajaliselt); küpseda; oma nina toppida; valutada'
saami astat 'jõuda, aega saada'
mari ə̑štaš 'tegema, valmistama, looma, töötama'
komi ešti̮ni̮ 'lõppema; jõudma (ajaliselt); surema'
Võib olla soome-ugri tüvi. Teise seletuse järgi vana balti laen, ← eelbalti *jeh₁g-i̯e, *jeh₁g-i̯o, mille vasted on läti jēgt 'aru saama, mõistma', leedu jėgti 'võima, suutma'. Sel juhul oleksid kaugemate sugulaskeelte vasted erandlikult laenatud läänemeresoome keeltest.

elama : elada : elan 'eksisteerima, olemas olema; asuma; säilima, püsima'
◊ elejad, elev
● liivi je’llõ 'elada; teha, töötada'
vadja elää 'elada; olla, asuda; läbi saada'
soome elää 'elada; asuda'
isuri ellää 'elada; hakkama saada; asuda'
Aunuse karjala eliä 'elada; olla, asuda'
lüüdi eľädä 'elada; asuda'
vepsa eľädä 'elada; olla'
saami eallit 'elada; jaksata, suuta, hakkama saada; käia'
mari ilaš 'elama; olema, asuma'
udmurdi uli̮ni̮ 'elama, olema'
komi ovni̮ 'elama, olema'
? handi jiləp 'uus, värske (liha, kala, lumi)'
? mansi jalt- 'paranema, kosutust saama'
ungari él 'elama'
neenetsi jiľe- 'elama'
eenetsi ďiri-, ďire- 'elama'
nganassaani ńile- 'elama'
sölkupi ela- 'elama'
kamassi ďili, ďž́ili 'elav, elus'
Uurali tüvi. elev on kesksõna elav variant, mille eeskujuks on olnud ev-lõpulised omadussõnad, nt ülev, tugev, valev. Vt ka erev.

hagema : hageda : hagen 'kohtu korras nõudma'; mrd 'haarama; otsima, nõudma; hurjutama'
◊ hagijas
← alggermaani *sākjan-
saksa suchen 'otsima'
rootsi söka 'otsima'
gooti sokjan 'otsima'
● vadja akõa '(marju) noppida, korjata'
soome hakea 'järel käia, järele minna, kätte saada, ära tuua; üles otsida; paluda, taotleda; hageda'
karjala hakie 'otsida'
Kirjakeeles võeti sõna 1920. aastate lõpul kasutusele tähenduses 'kohtu korras nõudma' soome keele eeskujul.

jooksma : joosta : jooksen 'jalgadel kiiresti edasi liikuma; voolama, valguma; liikuma'
● liivi jūokšõ 'joosta; voolata'
vadja johsa 'joosta; voolata'
soome juosta 'joosta; voolata'
isuri joossa 'joosta'
Aunuse karjala juosta 'joosta'
lüüdi ďuosta 'joosta'
vepsa joksta 'joosta; voolata'
? saami joksat 'kätte saada, saavutada'
On arvatud, et tuletis jooma tüvest.

jõudma : jõuda : jõuan 'jaksama, suutma; tulema, saabuma'
◊ jootu, jõud, jõude
● liivi joudõ 'jõuda'; joud 'jõud'
vadja jõutua 'jõuda; edeneda; valmida, valmis saada; sattuda'
soome joutaa 'jõuda, mahti saada'; jouto 'jõudeaeg, vaba aeg'
isuri joutaa 'jõuda'
Aunuse karjala joudua 'jõuda, vaba aega omada; üle olla; võida'; joudo 'vaba aeg'
lüüdi ďoutta 'jõuda'; ďoud 'vaba aeg'
vepsa jouta 'aega omada, jõuda'
Läänemeresoome tüvi. jõude on vana da-tegevusnime viisiütleva vorm.

jääma : jääda : jään 'olema, püsima; säilima; muutuma, saama'
◊ jäde, jätma
● liivi īedõ 'jääda'; jettõ 'maha jätta, hüljata'
vadja jäävvä 'jääda; saada, muutuda'; jättää 'jätta; maha jätta, hüljata'
soome jäädä 'jääda; järele jääda'; jättää 'jätta; maha jätta'
isuri jäävvä 'jääda'; jättää 'jätta'
Aunuse karjala jiäjä 'jääda; maha jääda'; jättiä 'jätta'
lüüdi ďiädä 'jääda'; ďiättädä 'maha jätta, hüljata'
vepsa jäda 'jääda; maha jääda'; jätta 'jätta; maha jätta'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et indoiraani laen, ← algindoiraani *ǵeǵ^hē-, mille vaste on nt osseedi zajyn 'jääma'.

kostuma : kostuda : kostun mrd 'üles sulama, pehmenema; paistetama; kosuma'
● liivi kuostõ 'paraneda, kosuda'
soome kostua 'niiskuda; kasu saada'; kostea 'niiske, rõske'
Aunuse karjala kostuo 'niiskuda'
vepsa kostuda 'sulada'
On arvatud, et tuletis kostma tüvest.

kosuma : kosuda : kosun 'rammu koguma, paranema; jõukamaks saama'
On arvatud, et tüve vaste võib olla soome kosolta 'rikkalikult'. Vaste võib olla ka vepsa kožuda 'sobida; hästi hakkama saada; sarnaneda'.

kuulma : kuulda : kuulen 'hääli, helisid kuulmiselundi abil tajuma ja eristama'
● liivi kūlõ 'kuulda'
vadja kuulla 'kuulda; tunda, haista'
soome kuulla 'kuulda'
isuri kuulla 'kuulda; tunda'
Aunuse karjala kuulta 'kuulda; kuulata'
lüüdi kuulda 'kuulda; sõna kuulata; tunda'
vepsa kulda 'kuulda'
saami gullat 'kuulda; aru saada; tunda'
ersa kuľams 'kuulma; kuulama'
mokša kuľəms 'kuulma'
mari kolaš 'kuulma'
udmurdi ki̮li̮ni̮ 'kuulma'
komi ki̮vni̮ 'kuulma; tundma; kuulduma, kostma'
handi χol- 'kuulma; tajuma'
mansi χūli- 'kuulma; mõistma, tajuma'
? ungari hall 'kuulma'
Soome-ugri tüvi. Vt ka kuuluma.

latakas : lataka : latakat 'suur lai ja lame; suur tükk, lahmakas'; kõnek 'hoop'
◊ latikas
● vadja latakko 'välu, (rohune metsa)lagendik', latikkõ 'lame', latikka 'latikas'
soome lattea 'lame, lapik', mrd latikka 'väike latikas; mardikas v muu putukas'
isuri ladistusella 'muljuda, pigistada saada', ladikka 'väike särg v latikas'
karjala latakka 'lame, lapik', latikka 'putukas, mardikas; villasest lõngast tehtud pael'
lüüdi laťikko 'väike latikas'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Kaugemate sugulaskeelte sõnad, handi ᴧoptǝχ 'madal, lausik, lame', neenetsi lǝbta 'madal, tasane maa', eenetsi lota 'tasane maa', matori lapta 'madal', on sel juhul tõenäoliselt rööpselt tekkinud. Lähedane tüvi on sõnades litakas, lutakas. Teisalt on arvatud, et võib olla germaani või balti laen, ← alggermaani *flata-z, mille vasted on vanaislandi flatr 'lame, tasane', vanarootsi flater 'lame, tasane', või ← balti tüvi, mille vasted on leedu platus 'lai, avar', läti plats 'lai, avar; kauge'.

lõugutama : lõugutada : lõugutan 'tööriistaga linavarsi murdma; (tagaselja) vatrama; suud pruukima, väljakutsuvalt v häbematult rääkima'
● vadja loukata '(millegi) vahele jätta, pigistada lasta; kinni jääda, kinni pigistatud saada; lonkida'
soome loukuttaa 'lõugutada; lõnksutada, kolksutada'
isuri louguttaa '(lina) lõugutada'
Aunuse karjala loukuttua '(lina) lõugutada'
lüüdi loukuttada '(lina) lõugutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

lähen (oleviku ains 1P) 'minema'
◊ läkitama, läte
● liivi lǟ’dõ 'minna; muutuda, saada, jääda; pidada'
vadja lähteä, lätä 'minna v tulla; minema v tulema hakata; tulla, saada, tekkida'
soome lähteä 'minna, minema hakata, lahkuda; ära tulla, maha tulla; pärineda; lähtuda'
isuri lähtiä 'minna; eralduda'
Aunuse karjala ľähtie 'minna, lahkuda; lahti tulla; välja tulla'
lüüdi lähtä 'minna, eralduda'
vepsa ľähtta 'minna; hakata; (välja) tulla; eralduda'
koltasaami liõhttâd 'minna, korraks läbi astuda'
? ersa ľivťems 'viima, vedama'
? mokša ľišťəms 'viima, vedama'
mari lektaš 'minema; sõitma; tõusma (päike, kuu); tärkama'
udmurdi li̮kti̮ni̮ 'tulema, saabuma'
komi lokni̮ 'tulema, saabuma'
idahandi lüγət- 'välja minema; ära minema'
lõunahandi tiwət- 'välja minema; ära minema'
Soome-ugri tüvi. Koltasaami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud. Tuletises läte on lõunaeesti tüvevariant lät-, vrd lõunaeesti lätt (oleviku ains 3P) 'läheb'. Eesti keeles on tegusõna vormistikus segunenud kaks tüve, minema. Eesti keelest on ilmselt laenatud soome mrd läkki 'minek', läkillään 'minekul'.

maldama : mallata : maldan 'läbema, kärsima, kannatust, püsi omama; (hrv) raatsima, tihkama'
● vadja mallata 'läbeda, kärsida, kannatada'
soome malttaa 'läbeda, kärsida, kannatada'
Aunuse karjala maltua 'osata'
lüüdi malttada 'osata; aru saada'
vepsa maltta 'osata'
Läänemeresoome tüvi. Kirjakeelde on kirderannikumurretes ja selle naabruses tuntud maldama 'paigal püsima, kannatama; raatsima' toodud keeleuuenduse ajal soome keele toel.

minema : minna : lähen 'edasi liikuma; lahkuma; kaduma; oma seisundit, olekut v asendit muutma'
● vadja mennä 'minna, sõita, käia; mahtuda; saada, jääda'
soome mennä 'minna; kaduda, kuluda; muutuda; mahtuda'
isuri männä 'minna'
Aunuse karjala mennä 'minna; sattuda; kaotsi minna; kuluda, minna'
lüüdi mändä 'minna; mahtuda'
vepsa mända 'minna; mahtuda; saada, muutuda'
saami mannat 'minna'
mari mijaš 'minema; tulema; käima'
udmurdi mi̮ni̮ni̮ 'minema'
komi munni̮ 'minema, sõitma; pleekima'
handi măn-, mä̆n- 'minema'
mansi min- 'minema'
ungari megy 'minema; kõndima, käima; töötama, käima; hakkama'
neenetsi ḿi’- 'minema'
nganassaani mi̮n- 'minema'
sölkupi mentǝ- 'mööda minema'
kamassi mən- 'minema'
Uurali tüvi. Eesti keeles on tegusõna vormistikus segunenud kaks tüve, lähen. Vt ka menetlema, menu, minetama, mõnu.

mõistma : mõista : mõistan 'aru saama, taipama; ära arvama'; kõnek 'oskama'
○ kirderanniku muistma
● liivi mȯistõ, muoistõ 'aru saada, taibata'
vadja mõissaa 'mõista, aru saada'
soome muistaa 'mäletada, meeles pidada'
isuri muistaa 'mäletada, meeles pidada'
Aunuse karjala mustua 'mäletada', mujua 'maitsta'
lüüdi muštada 'mäletada, meeles pidada', mujada 'maitsta'
vepsa muštta 'mäletada, meeles pidada; mälestada', mujada 'maitsta; puutuda, katsuda; tajuda, tunda, haista'
ersa mujems 'leidma'
mokša mujǝms 'leidma'
mari muaš 'leidma; saama; ära arvama, otsustama'
? udmurdi majalti̮ni̮ 'puhtaks, ära pühkima; silitama', maď 'jutt, sõna; lugu, pajatus; mõistatus; kõnekäänd'
? komi mojd 'muinasjutt'
handi mŭjǝptǝ- 'ära arvata laskma, mõistatada laskma'
? ungari mutat 'näitama, osutama; ennustama'
Soome-ugri tüvi. Vt ka mõjuma.

müre : müreda : müredat mrd 'tilgastanud, kergelt hapu'
● liivi murātsõ, murāstõ 'hapuks minna (kalast)'
vadja mür(r)ähtää, mürrästää, mürtüä 'tilgastada'
soome myrtyä 'tilgastada, hapuks minna; mossi, tujust ära minna'
karjala mürtüö 'tilgastada, hapuks minna; pahaseks saada, solvuda'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud. Vt ka mürk .

nautima : nautida : naudin 'mõnu, lõbu, heaolu tundma; millestki meeldivast osa saama'
← soome nauttia 'mõnu tunda; süüa; juua; kasutada, tarvitada; saada, omada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome keele eeskujul on moodustatud ka tuletis nauding, vrd soome nautinto 'nauding'.

nägema : näha : näen 'silmadega tajuma; aru saama, tõdema; aimama; kogema, tunda saama; (tulevikus) selgust saama'
◊ nägu, näima
● liivi nǟ’dõ 'silmadega tajuda'
vadja nähä 'silmadega tajuda; tunda, tunda saada'
soome nähdä 'silmadega tajuda; märgata, leida; aimata, ette näha; kogeda, tunda saada'
isuri nähhä 'silmadega tajuda; kogeda, tunda saada'
Aunuse karjala nähtä 'silmadega tajuda; kogeda, tunda saada; karistada (jumala kohta); vaadata; märgata, aru saada'
lüüdi ńähtä 'silmadega tajuda'
vepsa ńähta 'silmadega tajuda; vaadata'
saami niegadit 'und näha'
ersa ńejems 'nägema'
mokša ńäjəms 'nägema'
udmurdi van naani̮ 'vaatama, kontrollima'
handi ni-, nĭ- 'paistma, näha olema; valge (mitte pime) olema; kumama, ähmaselt paistma'
mansi nēγl- 'paistma, nähtavale tulema'
ungari néz 'vaatama; otsima; (kedagi kellekski v millekski) pidama; arvestama, silmas pidama'
Soome-ugri tüvi. nägu ja näima on läänemeresoome tuletised, sõnas näima on *k vaste vokaalide vahelt kadunud (*näkü- > näi-). Vt ka ennäe.

otsima : otsida : otsin 'leida v kätte saada püüdma, kellegi v millegi asupaika avastada püüdma; püüdma, taotlema v üritama midagi saada v saavutada'
? ← alggermaani *enþjan-
vanaislandi inna 'ellu viima, tasuma, mainima'
vanarootsi inna 'toime tulema, ellu viima'
● liivi vȯţšõ 'otsida'
vadja õttsia 'otsida'
soome etsiä 'otsida'
isuri etsiä 'otsida'
Aunuse karjala eččie 'otsida'
lüüdi eťťš́idä 'otsida'
vepsa ecťä 'otsida'
Germaani päritolu on kaheldav, sest germaani keelte vastetel puudub tähendus 'otsima'.

paukuma : paukuda : paugun 'valju lühikest ja teravat müra kuuldavale laskma'
● liivi poukõ 'otsa saada, kärvata; paugutada; lõhkeda, praguneda'
vadja paukkaa 'paukuda, raksuda'
soome paukkua 'paukuda; mürtsuda'
isuri paukkaa 'paukuda; mürtsuda'
Aunuse karjala paugua 'müristada, mürtsuda'
lüüdi paukine̮h, paukune̮h 'paukumine'
vepsa poukta 'praksuda, paugutada, paukuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pauk, paok 'pauk' (← pauk).

pinn : pinni : pinni 'vasara õhem ots; rooli käepide'; mrd 'nael'
← alamsaksa pin, pinne 'väike nael, teravik, (puu)nael, kingsepanael, pulk'
← saksa Pinne 'väike nael; aeru (v rooli) käepide'
Samatüveline tegusõna pinnima 'rauda õhemaks (ja teravaks) taguma, midagi sitkemaks, pehmemaks v tihedamaks taguma; pealekäimise, surveavaldamisega midagi teada saada püüdma' võib olla samuti laenatud, ← saksa pinnen 'pulgaga kinnitama, naelutama'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pinn 'vikatit pinnima, külmalt taguma, et teravamaks saada'. Vt ka pinnima.

puutuma : puutuda : puutun '(kergelt) vastu minema; (põgusalt) katsuma; hingeliselt haavama'
◊ puuduma
● liivi pūtõ 'puutuda, puudutada; puududa'
vadja puuttua 'puutuda; sattuda'
soome puuttua 'puududa; puutuda; sekkuda'; mrd 'kinni jääda; saada'
isuri puuttua 'puutuda; sattuda; kinni jääda'
Aunuse karjala puuttuo 'sattuda, juhtuda; kokku minna, hakata (või kohta)', puuduo 'nõrgaks, põduraks jääda'
lüüdi puuttuda 'sattuda; jõuda; saada; kinni haarata, kinni jääda'
vepsa putta 'sattuda; jõuda; saada; juhtuda'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud vadja puutus, puutos 'puudus, nappus' (← puudus).

pääsema : pääseda : pääsen 'ohtlikust, raskest v halvast olukorrast ära, eemale jõudma; kusagilt lahti tulema; takistavaid olukordi ületades mingisse kohta, olukorda, tegevusse jõudma'
● liivi pä’zzõ 'pääseda, lahti saada; jõuda'
vadja pääsä 'pääseda, sattuda, vabaneda; lahti minna, lahti pääseda'
soome päästä 'pääseda, jõuda; vabaneda'
isuri päässä 'pääseda; haigusest paraneda'
Aunuse karjala piästä 'lahti tulla v rebeneda; vabaneda; välja tulla'
lüüdi piästä 'pääseda, vabaneda; lahti minna'
vepsa päzda 'pääseda, vabaneda; laskuda, langeda; paraneda'
On oletatud, et võib olla tuletis tüvest pea1.

püüdma : püüda : püüan 'kätte saada üritama; pingutama; pürgima; üritama, proovima'
● vadja püütää '(kala) püüda; (kinni) püüda; püüda, katsuda (midagi teha)'
soome pyytää 'paluda, küsida; püüda, kinni võtta, küttida, kalastada'
isuri püütää 'küttida, kalastada; kinni püüda'
Aunuse karjala püüdiä 'küttida, kalastada; paluda'
lüüdi ṕüutta 'küttida, kalastada'
vepsa püta 'küttida, kalastada'
Võib olla tuletis püü tüvest, sest püü on olnud kaua aega tähtis jahilind ning jahi ja kalapüügiga on seotud ka tegusõna üldisem tähendus 'kätte saada üritama'. Eesti keelest on laenatud liivi pīž, pǖž 'hülge küttimise harpuun' (← püüs) ja eestirootsi pīt '(kinni) püüdma (kala)'.

saama : saada : saan 'kellegi omandusse, valdusse v kasutusse siirduma (lähtudes selle vaatepunktist, kellele see antakse, võimaldatakse, pakutakse, müüakse jne); kellelegi, millelegi tunda, kogeda, omandada tulema; omaks tulema enese tegevuse läbi; muutuma, kujunema, arenema; võimalik olema, võima'
◊ saadik, saajad, saak, saati, saatma, saatus
← algindoiraani *saj'^h-
vanaindia sáhate (oleviku ains 3P) 'kukutab; suudab, peab vastu'
avesta hazah- 'vägivald, röövimine'
● liivi sōdõ 'saada, tulla'
vadja saata 'saada, hankida, teenida; sattuda; saada, võida, tohtida'
soome saada 'saada; saavutada; võida, tohtida; tulla, pidada'
isuri saavva 'saada; hankida, tuua; võida'
Aunuse karjala suaja 'saada; võida, tohtida; sünnitada'
lüüdi suada 'saada; sünnitada; hakata; võida'
vepsa sada 'saada; hankida; võida, tohtida'
Kildini saami sākka̮d 'saada; hankida; sünnitada'
ersa sams 'tulema, saabuma; kellekski saama; kätte saama'
mokša sams 'tulema'
mari šuaš 'saabuma, tulema; jõudma, saavutama; kohtuma; sattuma'
komi suni̮ 'saabuma, kohtuma'
? neenetsi tæwa- 'tulema, saabuma, järele jõudma; tooma, viima'
? eenetsi tae-, toe- 'järele jõudma'
? nganassaani ťūʔa- 'järele jõudma'
? kamassi tu- 'tulema, saabuma'
Vt ka saabuma, saavutama, sai, sattuma.

saavutama : saavutada : saavutan 'jõudma taotletud olukorrani, millenigi välja jõudma, midagi kätte võitma; suurima ulatuse, leviku v kõrgeima tasemeni jõudma'
← soome saavuttaa 'järele jõuda, kinni saada; saavutada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome allikas on tuletatud saama tüvest.

sattuma : sattuda : satun ~ sattun 'juhuslikult kuhugi tulema v mingisse olukorda jõudma; juhtumisi esinema v ette tulema; tabama, millegi pihta minema'
● vadja sattua 'kuhugi sattuda, pihta sattuda; ärrituda, end häirida lasta'
soome sattua 'tabada, pihta minna; sattuda, juhtuda; haiget teha, valus olla'
isuri sattua 'tabada, pihta minna; sattuda, juhtuda; haiget teha, valus olla'
Aunuse karjala sattavuo, sattuokseh 'end vigastada, haiget saada'
lüüdi satattada 'viga teha; haiget teha'
vepsa satatada 'viga teha; haiget teha'
ersa satoms 'piisama; saama, jääma; küündima, ulatuma'
mokša satəms 'piisama; saama, jääma; küündima, ulatuma'
Läänemeresoome-mordva tüvi. On arvatud, et võib olla vana tuletis saama või sadama tüvest.

seedima : seedida : seedin 'makku, soolestikku jt elunditesse v rakkudesse sattunud toitu imenduvaks ja organismile omastatavaks muutma'
On arvatud, et tüve vasted on soome sietää, siitää '(välja) kannatada; väärida; vajada' , isuri siitä '(välja) kannatada; väärida; vajada', karjala sieteä 'kannatada, taluda; vajada', siiteä 'pidada, põhjust olla, vajada' ja tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *stē-, mille vaste on nt vanarootsi stā 'seisma; välja kannatama, taluma'. On arvatud, et sama tüvi võib olla laenatud sõnas teadma. Teisalt on arvatud, et tüve vasted võivad olla vadja siitiä 'selge; kaine; puhas, värske; jahe; mahe, pehme', soome mrd siityä 'sauna minekuks kõlblikuks saada (kütmise järel); jahtuda (ahi); kustuda (söed)', isuri siitüä 'kaineneda, kaineks saada'. Need võivad ka olla eespool nimetatud vastete variandid.