[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kaar : kaare : kaart 'kumer moodustis v kulgemistee; ehituskonstruktsioon (hoonel, sillal); laeva v paadi ribi; ilmakaar; suund; niiduesi'; mrd 'korvi loogad; ree v vankri osa; roided'
● liivi kōr 'laeva v paadi ribi; ree kaar; roie; vikerkaar'
vadja kaari 'laeva v paadi ribi; ree kaar', kaarõ 'laeva v paadi ribi; kokku riisutud ja uuesti kuivama laotatud heina kogum, heinakeeritis'
soome kaari 'kaar, kõverus, kurv; vibu kaar; paadi ribi; võlvi, silla kaar; taevakaar; vikerkaar'; van srmt '(katuse)palk'
isuri kaarre 'laeva v paadi ribi'
Aunuse karjala kuari 'laeva v paadi ribi'
lüüdi kuar(i) 'laeva v paadi ribi'
vepsa kaŕe 'vikerkaar', kaŕeg 'paadi ribi'
Lule saami kuoŋar 'paadi ribi'
? handi χoŋkar 'jõekäär'
? sölkupi k͔aŋar 'rüsa'
Läänemeresoome-saami või koguni uurali tüvi. Vt ka pilgar.

keel : keele : keelt 'toitu haarata, segada, maitsta ja neelata aitav ning häälitsemisel osalev liikuv elund suuõõne põhjas; seda meenutav osa millelgi; inimese olulisim suhtlemisvahend; millegi traatjas pinguldatud osa'
● liivi kēļ 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail'
vadja tšeeli 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; pillikeel; silmus'
soome kieli 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; pillikeel'
isuri keeli 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; pillikeel'
Aunuse karjala kieli 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; pillikeel'
lüüdi kieľ, kiel(i) 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; koodi nui; (rüsa) neel'
vepsa keľ 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail'
saami giella 'suhtlemisvahend; püünis, pael, silmus'
ersa keľ 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend'
mokša käľ 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend'
udmurdi ki̮l 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; sõna; jutt, vestlus, kuuldus'
komi ki̮v 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; sõna; kella tila; (pilli)hääl'
? handi keᴧ 'sõna; uudis; suhtlemisvahend'
? mansi (nuŋk-)kāləmt- 'uurima, pärima'
metsaneenetsi sie 'kõne- ja maitsmiselund'
eenetsi sioðo 'kõne- ja maitsmiselund'
nganassaani sieja 'kõne- ja maitsmiselund'
sölkupi śē 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend'
kamassi šǝkə 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend'
matori gei, ki 'kõne- ja maitsmiselund'
Uurali tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt tšuvaši kala- 'rääkima', mongoli kele- 'rääkima', kelen 'keel (kõne- ja maitsmiselund, suhtlemisvahend)', evengi kē̮lē̮ 'kosima'. Vt ka keelama ja kõõlus.

keha : keha : keha 'inimese v looma kogu organism; selle keskosa, kere; eseme põhiline osa; asi, moodustis tervikuna; riist lõnga kerimiseks ja kanga käärimiseks'; mrd 'suurem puunõu; (mitm) vankri redelid, küljelauad, nende ja põhja vaheline ruum'
● liivi kejā 'keha, kere; kõht; mahuti'
soome kehä 'sõõr, ring; ehitise palkkere, karkass; (akna-, ukse-)leng; võll, rull; kangakeha'
isuri kehä 'kangakeha; päikese tara'
Aunuse karjala kehä 'võru, rõngas, raam (nt sõelal); ümmargune alus'
lüüdi kehä 'kangakeha; tohukera'
? saami giessat 'käärida, mähkida; kerida; käänduda, loogelda (jõe kohta)'
ersa či 'päike; päev'
mokša ši 'päike; päev'
mari keč́e 'päike; päev; ilm'
? udmurdi ki̮č 'silmus'
? komi ki̮č 'ring; rõngas; ümberpiiramine'
idahandi kö̆tš 'rüsa või mõrra rõngas', sŏk-kö̆tš 'kepi rõngas'
mansi kis '(tünni vms) vits', suw-kis 'suusakepi rõngas'
? ungari van kégy 'ring, sõõr', mrd kegyelet 'vikerkaar'
Soome-ugri tüvi. Vt ka kehklema ja ketas.

liiv2 : liivi : liivi '(endisaegne) prismataoliselt puuraamile tõmmatud võrkpüünis kalapüügiks madalas vees'
On arvatud, et skandinaavia laen, ← tüvi, mille vasted on nt rootsi glip, glib 'suure avaga võrkpüünis', taani glib 'võrkpüünis', norra mrd glip 'võrkpüünis'; see on siiski häälikuliselt kaheldav. Eesti keelest on laenatud eestirootsi līm 'väike kolmekandiline rüsa, millega kalastatakse ojades' (← murdevariant liim) ja võib-olla ka läti līvis, līve 'võrkpüünis kalapüügiks madalas vees; kolmnurkne võrkpüünis'.

mõrd : mõrra : mõrda 'puitvõrudele tugineva võrgust, vitstest vm materjalist kerega ja pujusega kalapüünis'
← alggermaani *merđ(r)an-, *merđa-z
vanaislandi merðr 'rüsa'
vanarootsi m(i)ærþre, m(i)ærþe 'rüsa'
rootsi mjärde 'mõrd'
● liivi mȭrda 'mõrd'
vadja mõrta 'mõrd'
soome merta 'mõrd'
isuri merda 'korv; kalapüünis silmude püüdmiseks'
Aunuse karjala merdu 'mõrd'
lüüdi merd 'mõrd'
vepsa merd 'mõrd'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi mörr '(tavaliselt vitstest) väike rüsa'.

neelama : neelata : neelan 'kurgu- ja neelulihaste kokkutõmmete abil midagi suust ja neelust söögitorusse suruma'
● liivi nīelõ 'neelata'
vadja neelu '(mõrra v rüsa) neel', neellä 'neelata'
soome niellä 'neelata'
isuri neelo '(rüsa) neel'
Aunuse karjala nielu '(mõrra) neel'
karjala niellä 'neelata'
saami njiellat 'neelata'
ersa ńiľems 'neelama'
mokša ńiľəms 'neelama'
mari nelaš 'neelama; näkkama, õnge haarama (kala kohta)'
udmurdi ńi̮li̮ni̮ 'neelama'
komi ńi̮vni̮ väljendis lov ńi̮vni̮ 'kramplikult õhku ahmima (agoonias)', ńi̮lavni̮ 'neelama'
handi ńel- 'neelama'
lõunamansi ńält- 'neelama'
ungari nyel 'neelama, neelatama'
neenetsi ńaᵊlǝ- 'neelama'
eenetsi noddo- 'neelama'
nganassaani ńaltamiʔe- 'neelama'
Uurali tüvi.

pujus : pujuse : pujust 'mõrra v rüsa lehtrikujuline kitsend, mis takistab kalade tagasipääsu'
Tõenäoliselt sama tüvi mis puju.

rüsa : rüsa : rüsa 'vitsrõngastest ja neile tõmmatud võrgust koosnev pikisuunas kokkusurutav kalapüünis, võrkmõrd'
← alggermaani *rusjōn, *rūs(i)ōn
saksa Reuse 'rüsa, mõrd'
rootsi ryssja, van rysia 'rüsa, mõrd'
● liivi rõzā 'rüsa'
vadja rüsä 'rüsa'
soome rysä 'rüsa'
isuri rüsä 'rüsa'
karjala rüsä 'rüsa'
Häälikuliselt võiks olla ka hilisem, rootsi laen. Kuna sõna on läänemeresoome keeltes laialt levinud, on tõenäolisemaks peetud siiski varasemat laenamist. Liivi vaste võib olla eesti keelest laenatud.