[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

juut : juudi : juuti 'vanaheebrea rahvast lähtunud laialipillatult paljudes maades elav rahvaste rühm'
← alamsaksa jude 'juut'

jõuk : jõugu : jõuku 'salk, rühm, trobikond'
● vadja jõukku 'salk, hulk, rühm; suguvõsa, suguselts'
soome joukko 'jõuk, kamp; rühm; hulk'
isuri joukko 'jõuk, kamp; hulk'
Aunuse karjala joukko 'jõuk, kamp'
lüüdi ďouk 'jõuk, kamp'
vepsa jouk 'jõuk, kamp; hulk; parv, kari'
udmurdi ľuk 'hunnik, kuhi, virn'
komi juk 'pakk, komps; hunnik, virn'
ungari gyakori 'sage'
Soome-ugri tüvi. Algne tähendus on olnud 'hunnik, kuhi'.

kamp2 : kamba : kampa 'salk, rühm'
← vene kompánija 'seltskond, kamp, punt; kompanii, selts'

kari3 : karja : karja 'majandi üheliigilised põllumajandusloomad; koos peetavate põllumajandusloomade rühm; koos elavate metsloomade rühm; ebamäärane hulk, salk'
○ kirderanniku karja
← alggermaani *χarja-z
vanaislandi herr 'suur hulk, rahvahulk, rahvas'
saksa Heer 'sõjavägi; suur hulk'
rootsi här 'sõjavägi; salk, jõuk; parv'
← balti
preisi karja 'sõjavägi'
● liivi kōŗa '(põllumajandusloomade) kari'
vadja karja '(põllumajandusloomade) kari'
soome karja '(põllumajandusloomade) kari; inimmass'
isuri karja '(kogu küla lehma)kari'
Aunuse karjala karju '(põllumajandusloomade) kari; parv, suur hulk'
lüüdi karď '(põllumajandusloomade) kari'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi kare 'kari, kariloomad; salk, rahvahulk'. Vt ka karjala.

kiht : kihi : kihti 'millegi peal, all v vahel asetsev suhteliselt ühtlase koostise v omadustega ainehulk; sotsiaalsete, kultuuriliste vm tunnuste poolest ühesugune rühm inimesi, kes moodustavad osa elanikkonnast vms'; mrd 'kokkulapatud köis, nöör jm; kahe posti vaheline rõhtaia osa'
← alamsaksa schicht(e) 'kord; korrapärane jaotus; rida, kiht; teatud arv töölisi; kindlaksmääratud tööaeg'

kild1 : killa : kilda 'seltskond, kamp, rühm'; mrd 'killavoor'
← alamsaksa gilde 'selts, vennaskond, gild; gildikoosolek, -pidusöök'
Sama tüve vaste on hiljem kasutusele võetud võõrsõnas gild 'kaupmeeste, käsitööliste jm ametiühendus keskaja linnades', ← saksa Gilde 'gild'.

kobar : kobara : kobarat 'ühel varrel kasvavate õite v viljade kogum; esemete tihe rühm'
● soome kopare 'maasse v lumme kaevatud auk kaalikate, kalade jms jaoks'
Aunuse karjala kobareh 'hunnik'
lüüdi kobare͔h 'hunnik'
vepsa kopreh 'kaalikahunnik'
Läänemeresoome tüvi.

kogu : kogu : kogu 'üldine väliskuju; kogutud ja korrastatud esemete hulk; (käändumatu asesõnana) terve'
◊ koomal, koondama, koos1
● vadja koko 'hunnik; rühm; kogu, terve', kogoza 'koos'
soome koko 'suurus; kogu, kõik', koossa 'koos'
isuri kogo 'hunnik; kogu, terve', koo’os 'koos'
Aunuse karjala kogo 'kogu, terve'
lüüdi kogo 'hunnik'
vepsa kogo 'hunnik; parv'
? mari kuγu 'suur'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mari tüvi. Eesti keelest on laenatud liivi kogīņ 'täitsa, koguni' (← koguni).

liik1 : liigi : liiki 'olulis(t)e tunnus(t)e poolest kokkukuuluv rühm'
← alamsaksa līk, like 'sama, sarnane, ühtlane, sirge; samasus, võrdsus'

mast2 : masti : masti 'mängukaartide sama sümboliga rühm'; kõnek 'liik, sort, laad'
← vene mast’ 'värvus (loomadel); (kaardi)mast'

mest : mesti : mesti 'kamp, salk, rühm, seltskond; liik, sort, laad'
← vene vméste '(ühes)koos'

parv1 : parve : parve 'samast liigist lindude, putukate v kalade suurem kogum'
● vadja parvi 'hulk, rühm'
soome parvi 'parv, hulk'
isuri parvi 'parv, hulk'
Aunuse karjala parvi 'parv'
lüüdi parvi 'parv, hulk'
handi pŏr 'parv, kari'
Soome-ugri tüvi. Võib olla sama tüvi mis parv2.

plokk : ploki : plokki 'suurem risttahukakujuline terviklik ehitusdetail, samakujuline kompaktne tükk mingit materjali; märkmik; terviklik kogum v rühm; tõsteseadme osa'
○ lokk
← saksa Block 'rahn, (kivi)mürakas; (ehitus)plokk; hoonete rühm; kirjaplokk'
← alamsaksa block 'jalapakk vangil; raske kast raha, dokumentide jm hoidmiseks; plokisarnane hunnik; kraavi v aiaga ümbritsetud põllutükk; hoob, kang'

pundar : puntra : pundart 'mitmesuguse kujuga kogum tihedalt asetsevaid v kokku seotud esemeid; tihe ja korrapäratu rühm inimesi v loomi'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi, mis on segunenud tüvega punt. Teisalt on arvatud, et võib olla läti laen, ← läti punduris, mrd pundurs 'pöialpoiss'.

rood2 : roodu : roodu 'Venemaa sõjaväes kompaniile vastav rühmadest koosnev allüksus; suur hulk inimesi, trobikond'; mrd 'rida, rivi'
○ root
← vene róta 'rood, kompanii'
Tüvevokaal -u võib lähtuda vene sõna käändevormist rótu. On ka arvatud, et tüvi on rootsi laen, ← rootsi rote 'grupp, rühm' või ← vanarootsi rōte 'salk, jõuk, rahvahulk; väeosa', või alamsaksa laen, ← alamsaksa rote 'inimhulk, rahvamurd; väesalk'. Vt ka rodu.

rühm : rühma : rühma 'tervikuna käsitatav (väike) hulk v kogum olendeid, esemeid vm; sarnaste tunnuste põhjal ühte kategooriasse kuuluv hulk v kogum (mingis liigituses), liik, tüüp, klass'
← balti *trūkšma-
leedu trūkšmas 'inimeste rivi üksteise taga; rodu, rühm, hulk'
läti trūkt 'katkema; puuduma, puudu olema; võpatama, ehmuma'
● ? vadja rümmü, rummu 'hunnik; kamakas, pank; salk, jõuk'
soome ryhmä 'rühm, grupp, salk; kategooria, järk, aste'; mrd 'hunnik, kuhi'
Aunuse karjala rühmü 'rühm, salk; majade rühm; suur hulk'
Murdesõna on kirjakeeles keeleuuenduse ajal kasutusele võetud soome keele eeskujul.

sari : sarja : sarja 'ühelaadsete, ka omavahel seotud esemete v nähtuste rida v rühm; suur hõre sõel vilja tuulamiseks'
◊ sarikas1
● vadja sarja '(muna)sari; munemisperiood; (hrl mitm) (mee)kärg; kobar'
soome sarja 'rida, rodu; raam; liist; ääris'
isuri sarja 'järjestikku munetud munade hulk'
Aunuse karjala sarju 'laastudest võrestik; munemine'
lüüdi sarď(e͔) 'ree varbpõhi; söekorv; (muna)sari'
vepsa sarďam '(muna)sari'
udmurdi śuri̮ 'ritv, latt, õrs'
komi śor 'ritv, latt, õrs'
Läänemeresoome-permi tüvi. Vt ka sarikas2.

selts : seltsi : seltsi 'organisatsioon, ühing; olendite v esemete juuresolek; kaaslane'; kõnek 'liik, sort, tõug'
← alamsaksa selleschop, selschop, seltschop 'ühing, selts, kaubandusühing, kompanii; kaaslased, seltsilised'
Laenatud on ka teine samatüveline sõna, sell. Eesti keelest on laenatud vadja seltsi 'selts, artell, ühistu', soome mrd seltsi 'rühm, seltskond', isuri seltsi 'tüüp, eeskuju, mudel; rühm, seltskond' ja eestirootsi sälts 'liik, selts; ühing, selts; seltskond', säls 'seltskond', sells 'seltskond; hülgeküttide meeskond'.

setu1 : setu : setut 'eestlaste etnograafiline rühm Setumaal'
Tõenäoliselt tuletatud asesõnatüvest see. Setude kasutatud asesõnavariandid seo, setä tundusid naabritele ilmselt veidrad ja said setude nimetuse aluseks. Vt ka setukas.

tahuma : tahun : tahuda 'siledaks v teravaks raiuma; raiudes töötlema v valmistama, välja raiuma'
● liivi to’(u)vvõ 'tahuda'
soome taho 'eseme sile külgpind, tahk; kant, külg, suund; rühm, ringkond'; mrd 'kooritavasse puusse lõigatud joon'
isuri taholliin 'mingisugusel arvamusel olev'
Aunuse karjala tahoine '-tahuline'
vepsa taho 'koht; ala, paik(kond), kant'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et nõrgaastmeline tuletis tüvest tahk. See seletus ei sobi kokku nt vepsa vastega, sest vepsa keeles astmevaheldust ei ole. Mõningane segunemine tüvega tahk on kahtlemata toimunud.

trobikond : trobikonna : trobikonda 'rühm, salk, salkkond, hulk' tropp1

trupp : trupi : truppi 'näiteseltskond, teatri, tsirkuse vm esinejate väiksem kollektiiv; rühm, salk'; van 'sõjavägi, väeosa'
← saksa Truppe '(näite)trupp; (väe)üksus, (väe)salk'; Trupp 'salk, rühm, kamp, jõuk'
Laenatud on ka sama tüve varasem variant, vt tropp1.

vägi : väe : väge 'jõud; suur rühm'
◊ väeti, väga, väitama
● liivi vä’g 'vägi, jõud, võim; väetis'
vadja vätši 'rahvas, inimesed; rahvas, rahvus'; väittiä '(ninapidi) vedada, tüssata'
soome väki 'rahvas, inimesed; vaatajaskond'; väittää 'väita; kinnitada'
isuri vägi 'rahvas, inimesed'; väittää 'vedada; tõmmata'
Aunuse karjala väki 'vägi, jõud; kangus'; väittiä, väistiä 'jagu saada'
lüüdi vägi 'vägi, jõud; suur hulk; üsna, päris'
vepsa vägi 'vägi, jõud; tugevus, kangus; suur hulk'
saami viehka 'üsna, üpris'
koltasaami viõkk 'jõud, vägi'
ersa vij 'jõud'
mokša vij 'jõud'
mari βij 'jõud, tugevus, vägi'
udmurdi -vi liitsõnas joz-vi 'liiges'
komi -vi liitsõnas je̮zvi 'liiges'
handi wej, wew 'jõud, vägi; võim; raske'
mansi wāγ 'jõud, vägi; võim'
Soome-ugri tüvi. Sõna algse tähenduse 'jõud' kõrvale on tekkinud teisene tähendus '(inim)hulk, mass'. väga on tekkinud tüve reeglipäratu lühenemise teel kaasaütleva vormist väega. Eesti keelest võib olla laenatud liivi väga, vä’ggõ 'väga; liiga'. Vt ka väitma.