[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

möllama : möllata : möllan 'tormakalt (segadust tekitades v purustades) liikuma v tegutsema'
● vadja möllätä 'tormitseda, möllata, rassida; sasida'
isuri möllätä 'möllata'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedasi tüvesid on ka teistes läänemeresoome keeltes, nt soome mellastaa 'kisada, käratseda, mürgeldada, möllata', karjala mellaistoa 'sikutada, rabeleda; rügada, rassida'.

raadama : raadata : raadan 'maad metsast ja võsast puhastama, kultuurmaaks harima'; mrd 'laastama; täisid tapma; rassima, kärmesti töötama'
◊ raat-2
← vanavene stradati 'töötama; töötlema, maad harima; hoolitsema; kannatama, piinlema; virelema; kaasa tundma'
vene stradát' 'kannatama, piinlema; (taga) igatsema; vilets olema, vajaka jääma'; van 'kõvasti töötama'
● vadja raata(a), raatõt 'tööd rügada, rassida'
soome raataa 'tööd rügada, rassida; maad metsast põllumaaks puhastada'
isuri raataa 'töötada, rügada; maad metsast põllumaaks puhastada [?]'
Aunuse karjala ruadua 'töötada; teha; maad metsast põllumaaks puhastada; valmistada, ehitada; töös, käigus, kasutusel olla'
lüüdi ruatta 'töötada, rügada; (alet) raadata'
vepsa rata 'töötada; teha; töödelda'
Laenamise aega on raske täpsemalt kindlaks määrata, võib olla vanavene või noorem, vene laen (sel juhul on teiste läänemeresoome keelte vasted rööplaenud). Võib olla läänemeresoome keeltesse laenatud korduvalt. Eesti keelde on tüvi tõenäoliselt vähemalt osaliselt laenatud soome keelest, sest on levinud kirderannikumurretes ja nende naabruses. Vanemas murdekeeles on üksikuid andmeid tüve esinemisest teistes murretes. Sõna kirjakeelset tähendust on kahtlemata mõjutanud ka saksa roden '(maad) raadama, põlluks harima, uudismaad tegema; kände juurima'.

rõhk : rõhu : rõhku 'pinnale risti mõjuv jõud; millegi esiletõstmine; surve'
● ? soome rehkiä 'rügada, rassida; mürada, möllata'
? Aunuse karjala riehkie 'lüüa, peksta, taguda; lehvitada, vehkida'
? lüüdi riehkidä 'rängalt lüüa, peksta'
? vepsa rehkta 'raputada, põrutada; rebida, kiskuda'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mille vaste on ka murdesõna rehkma 'vehkima, materdama'. Lähedane tüvi on nt sõnas rähklema. Vt ka rõhuma ja rõht.

rähklema : rähelda : rähklen 'end rahutult liigutama, rabelema; maadlema, rüselema; rahmeldama, tööd rassima'
● soome rähkiä 'rügada, rassida, vaeva näha, ponnistada'
Aunuse karjala rähkiä 'ähkida, puhkida; vaeva näha, ponnistada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt murdesõnas rehkma, rõhk.

rüsima : rüsida : rüsin 'trügima, tõuklema, tunglema; tõukama, lükkama; räsima, sasima'
● soome rysy 'käsikähmlus, kaklus'; mrd rysytä 'riielda, kisada; raksuda, paukuda, koliseda'
Aunuse karjala rüzü 'käsikähmlus, kaklus', rüzistä 'krigiseda, ragiseda, pragiseda; aeglaselt, vaevaliselt liikuda'
? saami rassat 'askeldada; tegutseda, talitada, toimida'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Esitatud saami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud, selle asemel võib saami vaste olla saami rahčat 'rügada, rassida'. Vt ka rüsi.