[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

peig : peiu : peigu 'abielluda kavatsev (ka kihlatud) mees (eriti oma pruudi suhtes); mees oma pulmas'
◊ peiu
? ← alggermaani *faiǥjaz
vanaislandi feigr 'surmale määratud; surnud'
rootsi feg 'arg inimene; arg, kartlik'
? ← balti *paika-
leedu piktas 'tige, kuri, vihane', pikčius 'lurjus, kurat'
läti pikts 'halb, kuri, kangekaelne'
preisi pickūls 'kurat'
● Salatsi liivi peikil- liitsõnas peikilmies, peikilmies
? soome peikko 'troll, tont, koll'; mrd 'sõnakuulmatu, paha, kuri inimene v loom'
? karjala rhvl peikoine 'õnnetu, paljukannatanud [?]'
Soome ja karjala vasted eeldavad eesti keeles tähenduse arengut 'kuri vaim, kuri inimene, röövel' > 'naiseröövel, peig(mees)', mis on mõeldav naiseröövimiste tõttu. Võimalik germaani allikas võib olla laenatud ka sõnas peied.

rööv : röövi : röövi 'võõra vara vägivaldne äravõtmine, riisumine'
← alamsaksa rōf 'rööv, röövimine, riisumine; röövitud vara'
Ka samatüveline tegusõna röövima on tõenäoliselt alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa roven 'röövima, riisuma'. Alamsaksa keelest on laenatud ka samatüveline röövel. Eesti keelest on laenatud vadja rööviä 'röövida, riisuda' ja isuri rööviä 'röövida, riisuda'.

röövel : röövli : röövlit 'võõra vara vägivaldse äravõtmisega tegelev isik, bandiit; nöörija, riisuja, koorija'
← alamsaksa rover 'röövel'
Laenu muganemisel on sõnaalgulise r-i tõttu sõna lõpus r asendunud l-iga. Alamsaksa keelest on laenatud ka samatüveline rööv. Eesti keelest on laenatud vadja rööveli 'röövel, varas'.