[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ammuma : ammuda : ammun (veise, ka muude veislaste häälitsemise kohta)
● vadja ammua 'ammuda'
soome ammua 'ammuda; röökida, möirata'
karjala ammuo 'ammuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedasi häälikuliselt ajendatud tüvesid on ka kaugemates sugulaskeeltes, nt handi ŏmĭj- 'ammuma; helisema (kirikukell)'.

hüüdma : hüüda : hüüan 'hõikama, valju häälega käsku, kutset vms edastama; hõigates kutsuma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedase tagavokaalse läänemeresoome tüve vasted on soome huutaa 'hüüda; karjuda, kisada; hõikuda; röökida; unnata', isuri huutaa 'hüüda, karjuda', karjala huutoa 'hüüda, karjuda; peksta'. Läänemeresoome tüve on peetud ka skandinaavia laenuks, ← algskandinaavia *hūta, mille vaste on nt gotlandi huti 'hüüdma, karjuma'.

karjuma : karjuda : karjun 'valju häält kuuldavale tooma; kõva häälega rääkima v hüüdma; kurtma'
● soome karjua 'karjuda, röökida, möirata'
karjala karjuo 'karjuda, röökida, möirata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt udmurdi gori̮ni̮ '(täiest kõrist) naerma', komi gorzi̮ni̮ 'karjuma, röökima; möirgama; oigama; huiklema'.

kiirguma : kiirguda : kiirgun mrd 'heleda, läbilõikava häälega karjuma'
◊ kirema
● liivi kirgõ 'karjuda'
soome kirkua 'kiljuda, kriisata, röökida'
Aunuse karjala kirguo 'karjuda; kutsuda; nimetada'
lüüdi kirguda 'karjuda; nimetada'
vepsa kirkta 'karjuda; kutsuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et võib olla vähemalt osaliselt germaani või skandinaavia laen, ← alggermaani *skreikan-, *skrīkan-, algskandinaavia *skrīkan, mille vaste on rootsi skrika 'karjuma, kisama'. Sõnas kirema on üldistunud tüve nõrk aste, vrd lõunaeesti kirgma: (ma) kire. Eesti keelest on laenatud vadja kirata 'kireda'. Vt ka kiiratama.

rägisema : rägiseda : rägisen 'krägisema, rigisema, ragisema'
◊ krägisema, räga-1, räga2, rägu
● vadja präkisä 'pragiseda, praksuda; rääksuda, (inimese kohta) kädistada; toriseda'
soome van srmt räkistä 'lobiseda, lorada; kädistada, kätsatada'
Aunuse karjala rägis- 'kisada, röökida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades ragisema, rigisema, rogisema, rögisema, kägisema.

rääkuma : rääkuda : räägun 'kärisevat rämedavõitu häält tegema'
◊ rääk
● ? liivi räukõ (oleviku ains 3P rǟkõb) 'karjuda; valjusti nutta; kurta; näuguda, määgida, piiksuda, kraaksuda, krooksuda'
vadja rääkaa, rääkua 'karjuda; hüüda, hõigata; uluda; möögida, määgida, mökitada, kraaksuda jne'
soome rääkyä, rääkkyä 'kisada, karjuda, röökida; möirata; ulguda; suure häälega nutta; kraaksuda'
isuri rääkkiä 'rääkuda, rääksuda'
karjala reäküö 'kisada, röökida; kraaksuda'
lüüdi ŕiägüda, riägüdä 'kisada, karjuda (nt lindude kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas rääksuma. Vt ka rääkima.

röökima : röökida : röögin 'ebameeldiva häälega väga valjusti karjuma; kõvasti karjudes, kisendades rääkima, hüüdma vms'
◊ pröökama
● vadja röökkiä 'röhkida'
soome mrd ryökiä, ryökkiä 'röhatada, röhitseda; karjuda, röökida, lärmata'
Aunuse karjala rüökähteäkseh 'röhatada, röhitseda'
lüüdi rüögähtäzetä 'röögatada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka röögatu.