[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kiunuma : kiunuda : kiunun 'heledalt vinguma; (vinguva häälega) hädaldama v virisema'
● liivi ki’(u)vņõ 'asjata riielda, pahandada'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas kriunuma. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kiūn 'ulguma, karjuma, huikama'; kiūnota 'röhkima'.

röhitama : röhitada : röhitan 'ebameeldiva heli saatel söögitoru ning suu kaudu maost õhku väljutama'
○ lõunaeesti röhütelemä
● liivi rõ’udlõ, re’udlõ, rie’udlõ 'röhitada, röhitseda'
vadja röühtelöittää 'röhitsema ajada'
soome röyhtäistä 'röhatada'
Aunuse karjala röühtävüttiä 'röhitsema ajada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti keeles on tüvi vormiliselt kokku langenud röhkima tüve nõrga astmega.

röhkima : röhkida : röhin '(sea kohta:) häälitsema'
● vadja röhkää, röhkiä 'röhkida'
soome röhkiä 'röhkida'
isuri röhkiä 'röhkida'
Aunuse karjala röhkiä 'röhkida; ähkida, ägiseda'
lüüdi röhkädä 'röhkida'
vepsa ŕöhkťä 'röhkida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka röhitama.