[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 64 artiklit, väljastan 30.

ammuli '(pärani) lahti'
liivi amtlõ 'haigutada'
vadja ammullaa 'ammuli'
soome ammo 'pärani lahti olev', ammolla(an) 'ammuli'
isuri ammillaa 'ammuli'
koltasaami ämmsõddâd 'haigutada'
mari omeštaš 'unes rääkima, unes võpatama, ebaselgelt rääkima'
Läänemeresoome-mari tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka kaugemates sugulaskeeltes, nt sölkupi āmmu- 'haigutama' ja kamassi amoi- 'haigutama'.

iitsatama : iitsatada : iitsatan 'rääkima, midagi ütlema v lausuma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

jutt3 : jutu : juttu 'vestlus, kõnelus'
ütlema
vadja juttu 'jutt; kuulujutt; lugu'
soome juttu 'jutt; jutuajamine; lugu'
isuri jutto 'jutt'
Aunuse karjala juttu 'sõnelus, nääklus, vastuvaidlemine'
ersa jovtams 'ütlema; jutustama'
mokša joftams 'rääkima, jutustama'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Tuletises ütlema on ju- muutunud reeglipäratult ü-ks. Vanemas kirjakeeles on ka variant jütlema 'jutlustama'. Eesti keelest on laenatud liivi jut 'jutt' ja jutīst 'jutustada'.

karjuma : karjuda : karjun 'valju häält kuuldavale tooma; kõva häälega rääkima v hüüdma; kurtma'
soome karjua 'karjuda, röökida, möirata'
karjala karjuo 'karjuda, röökida, möirata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt udmurdi gori̮ni̮ '(täiest kõrist) naerma', komi gorzi̮ni̮ 'karjuma, röökima; möirgama; oigama; huiklema'.

keel : keele : keelt 'toitu haarata, segada, maitsta ja neelata aitav ning häälitsemisel osalev liikuv elund suuõõne põhjas; seda meenutav osa millelgi; inimese olulisim suhtlemisvahend; millegi traatjas pinguldatud osa'
liivi kēļ 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail'
vadja tšeeli 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; pillikeel; silmus'
soome kieli 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; pillikeel'
isuri keeli 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; pillikeel'
Aunuse karjala kieli 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; pillikeel'
lüüdi kieľ, kiel(i) 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; koodi nui; (rüsa) neel'
vepsa keľ 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail'
saami giella 'suhtlemisvahend; püünis, pael, silmus'
ersa keľ 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend'
mokša käľ 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend'
udmurdi ki̮l 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; sõna; jutt, vestlus, kuuldus'
komi ki̮v 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; sõna; kella tila; (pilli)hääl'
? handi keᴧ 'sõna; uudis; suhtlemisvahend'
? mansi (nuŋk-)kāləmt- 'uurima, pärima'
metsaneenetsi sie 'kõne- ja maitsmiselund'
eenetsi sioðo 'kõne- ja maitsmiselund'
nganassaani sieja 'kõne- ja maitsmiselund'
sölkupi śē 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend'
kamassi šǝkə 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend'
matori gei, ki 'kõne- ja maitsmiselund'
Uurali tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt tšuvaši kala- 'rääkima', mongoli kele- 'rääkima', kelen 'keel (kõne- ja maitsmiselund, suhtlemisvahend)', evengi kē̮lē̮ 'kosima'. Vt ka keelama ja kõõlus.

keelama : keelata : keelan 'kellelegi ütlema, et see ei tohi midagi teha v et see midagi ei teeks, mitte lubama; kellelegi midagi mitte andma; takistama, takistuseks olema'
liivi kīeldõ 'mitte lubada; salata, eitada'
vadja tšeeltää 'mitte lubada; manitseda, keelitada; keelduda'
soome kieltää 'mitte lubada; eitada, vaidlustada'; mrd 'käskida'
isuri keeltää 'mitte lubada; paluda, keelitada'
Aunuse karjala kieľdiä 'mitte lubada; takistada; paluda, keelitada'
lüüdi kieľtä, kielta, kielttä 'mitte lubada'
vepsa keľta 'mitte lubada; takistada'
saami gieldit 'mitte lubada; keelduda, vastu vaielda; korvi anda'
Tõenäoliselt läänemeresoome tuletis tüvest keel, esialgne tähendus on võinud olla üldisemalt 'rääkima'. Saami vaste on tõenäoliselt soome keelest laenatud.

kiitma : kiita : kiidan 'tunnustust, rahulolu avaldama; ütlema, rääkima'; mrd 'kiitlema; tänama'
balti *geid-
leedu giedoti 'laulma'
läti dziedāt 'laulma'
liivi kītõ 'ütelda; ülistada, tunnustust avaldada'
vadja tšiittää 'tunnustust avaldada; ergutada; tänada'
soome kiittää 'tänada; ülistada, tunnustust avaldada'
isuri kiittää 'tänada; tunnustust avaldada; kiidelda'
Aunuse karjala kiittiä 'tunnustust avaldada'
lüüdi kiiťťädä 'ülistada, tunnustust avaldada'
vepsa kitta 'tunnustust avaldada'

kilkama : kilgata : kilkan 'heleda kõlava häälega hüüatama, hõikama v rääkima; kiitlema, kelkima'; mrd 'klähvima, haukuma'
soome kilkkaa 'kilksuda, kõlksuda; kõliseda'
Aunuse karjala kilkata 'kõlistada, kõlksutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kilksuma ja kolkima. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane naaberkeelte sõna on läti mrd ķilkt 'heledalt haukuma'. Vt ka kilgendama ja kilk.

klanima : klanida : klanin 'nuruma, manguma; siluma; ilusaks tegema, üles lööma, mukkima'; mrd 'laimama, teotama; tühja juttu rääkima'
lanima, klaanima
vene klánjatsja 'kummardama, kummardust tegema; (kummardusega) teretama, tervitama; alandlikult paluma, end alandama'; van 'meelehead viima v tooma'
Tähendused 'siluma' ja 'ilusaks tegema, üles lööma, mukkima' on tõenäoliselt tekkinud segunemisel laanima tüvega.

klaperdama : klaperdada : klaperdan 'lõgistama, plagistama'; mrd 'tuulamismasinaga töötama; lobisema; taga rääkima'
saksa klappern 'lõgisema, plagisema, plõgisema, klõbisema, kolisema; lõgistama, plagistama, plõgistama, klõbistama, kolistama'; Klapper 'käristi, lõgisti; lobiseja, keelepeksja'
Liitsõna klaperjaht esikomponent on saksa keelest laenatud, järelkomponent tõlgitud, ← saksa Klapperjagd 'ajujaht, kus jahiloomade ajamiseks tekitatakse kära'.

kobisema : kobiseda : kobisen 'vaikselt tuhmi heli andma; rahulolematult rääkima'
kõbi, kõbima, kõbus
soome kopista 'kobiseda, kõbiseda'
isuri kobissa 'kobiseda'
Aunuse karjala kobišta 'kohmitseda; krabiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnades kobama ja/või koputama ja/või kõpp. Lähedane tüvi on nt sõnades kabisema, kibin, kopsima, köbi, pobisema ja robisema. Vt ka krõbi.

kogelema : kogelda ~ kogeleda : kogelen 'kõnetõkestusega üht silpi korrates rääkima'
kogisema
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Võib olla sama tüvi mis sõnas kokutama.

kubisema : kubiseda : kubisen 'millestki, kellestki tihedalt, tungil täis olema v neid rohkesti sisaldama'; mrd 'tasa, sosinal rääkima'
soome mrd kupista 'koliseda, kolinal liikuda'
vepsa kubaita 'liikuda; sagida, kubiseda; virvendada, vilkuda'
Läänemeresoome tüvi.

kudrutama : kudrutada : kudrutan 'vahelduval toonil pehmelt kurisevalt häälitsema; mahedalt kurisevalt rääkima'
liivi kuddõrtõ 'kudrutada'
vadja kudruttaa 'kudrutada'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

kurtma : kurta : kurdan 'oma hädast, murest, häiriva(te)st asjaolu(de)st kellelegi rääkima; kaebama'; mrd 'peatuma'
kurtuma
liivi kurttõ 'seisma jääda, peatuda'
vadja kurttaa 'kurta; kiratseda'
isuri kurttaa 'kannatada; kurta, kaevata'
Läänemeresoome tüvi.

kädisema : kädiseda : kädisen 'teravalt sädistama; heleda häälega kiiresti ja palju rääkima'
soome van srmt kätistä 'viriseda, vinguda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kidisema, sädistama, kätsatama ja Aunuse karjala sõnas krädžištä 'loksuda (kana kohta)'.

kärisema : käriseda : kärisen 'katki, lahti rebenema; ebapuhast ragisevat kõla andma; tärisema, särisema; käredalt rääkima'
käre, kärr
liivi kärīkšõ 'praksuda'
vadja kärisä 'käriseda, kähiseda; ragiseda'
soome kärinä 'kärin'; käreä 'käre'
vepsa käŕed 'käre, kuri, vihane'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kirisema, lärisema, särisema, tärisema, värisema, kärts. Vt ka kära, kärkima.

kätsatama : kätsatada : kätsatan 'kädistama; kiiresti rääkima'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, tõenäoliselt kädisema tüve variant. Lähedane tüvi on nt sõnades katsatama ja kärts.

laanima : laanida : laanin mrd 'palju jooma, kaanima; rassima, rühmama; siluma, sugema, silitama; klanima, mukkima'
On peetud sõnade laamama 'valjusti rääkima, latrama', laamima 'riisuma' variandiks. Võib olla häälikuliselt ja tähenduselt segunenud klanima tüvega. Murrakuti on tekkinud uusi tähendusvarjundeid ning tänapäeval on variante klanima ~ lanima ~ klaanima ~ laanima raske tähenduslikult ja etümoloogiliselt üksteisest lahus hoida.

lalisema : laliseda : lalisen 'ebaselgelt v pudikeelselt rääkima; häälikukombinatsioone ning silpe moodustades häälitsema'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lällama, ladisema, larisema. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt soome lallattaa 'lallitada, trallitada', saksa lallen 'lalisema, lällama; pomisema', läti lalināt, lālināt 'lalisema; huilutama'.

luiskama : luisata : luiskan 'väljamõeldut rääkima, fantaseerima' luisk
vadja luizgata 'luisata, valetada'
soome luisu 'viltune, kallakas', luiska 'kallakas, veerjas, liusk'
karjala luiskoa, luiskahtoa 'libastuda, libiseda; hästi lahti tulla (tohust)', luiska 'kallakas, veerjas, liusk'

lõhverdama : lõhverdada : lõhverdan 'häälekalt, naerdes lobisema, latrama, taga rääkima'; mrd 'edevalt, rahutult ümber jooksma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

lõugutama : lõugutada : lõugutan 'tööriistaga linavarsi murdma; (tagaselja) vatrama; suud pruukima, väljakutsuvalt v häbematult rääkima'
vadja loukata '(millegi) vahele jätta, pigistada lasta; kinni jääda, kinni pigistatud saada; lonkida'
soome loukuttaa 'lõugutada; lõnksutada, kolksutada'
isuri louguttaa '(lina) lõugutada'
Aunuse karjala loukuttua '(lina) lõugutada'
lüüdi loukuttada '(lina) lõugutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

lällama : lällata : lällan 'joobnuna pehmel keelel rääkima, laulujoru ajama vms; lalisema; lobisema'
soome van srmt lällättää 'pehmelt rääkida; tuikuda, vaaruda; äiutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lillutama, lullitama, lallitama 'lalisema; trallitama', lallutama 'lällutama'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt liivi lälīkš 'laliseda; lällata', läti mrd lelluōt 'kisama; ulguma; lalisema, lällama'.

mökitama : mökitada : mökitan 'katkendlikult määgima; segaselt, katkendlikult, kidakeelselt v kobavalt rääkima'
möku
vadja mököttää 'mökutada, kohmerdada, venitada'
soome mököttää 'mossitada, põrnitseda; mökitada; vihaselt rääkida'
isuri mögöttää 'häälitseda'
Aunuse karjala mökötteä 'ebamääraselt häälitseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades jokk, kokutama, nokutama, möga.

mölisema : möliseda : mölisen 'ebamääraselt, mulisemise moodi häälitsema; loba ajama, (norivalt) rääkima' möla

mörisema : möriseda : mörisen 'madalat põrisevat häält kuuldavale laskma; madalahäälselt ebaselgelt rääkima'
liivi ŗžõ 'lärmata, kolistada; müriseda; möirata'
vadja mörisä 'möriseda, mõmiseda, möirata; ammuda, möögida; lobiseda'
soome möristä 'möriseda; põriseda; joriseda'
isuri mörissä 'möriseda; põriseda; joriseda'
Aunuse karjala mörižöü (oleviku ains 3P) 'põriseb'
lüüdi möräitä 'möriseda (lehm, karu)'
vepsa möraita 'vaikselt ammuda, möriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades möla, möga, müra, jörisema, lörisema, törisema.

naaksuma : naaksuda : naaksun 'tüütavalt peale käies, norides millestki rääkima; nääksuma, näägutama'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades naaklema ja nääksuma.

ninnutama : ninnutada : ninnutan 'väikelapsega tema eale kohandatud keeles rääkima'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

nohisema : nohiseda : nohisen 'kuuldavalt läbi nina hingama, hingamisheli kuuldavale laskma; hingamisheli saatel rääkima v midagi tegema; kahisema, sahisema, mühisema'
soome mrd nohista 'nohiseda, puhiseda, pomiseda'
Aunuse karjala ńohiz- 'nohiseda, kohiseda, mühiseda, sahiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades nahisema ja kohama. Vt ka nohu.

nääksuma : nääksuda : nääksun 'kääksuvat häälitsust v heli kuuldavale laskma; tüütavalt midagi (peale ajades) rääkima; näägutama'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades naaksuma, kääksuma, rääksuma, vääksuma, nääklema.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur