[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hubisema : hubiseda : hubisen 'võbisema, võbisedes loitma'
● soome hupista, hupattaa 'pobiseda, pomiseda'
karjala huvissa, hupaittoa 'vaikselt rääkida, pomiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades pubisema ja vubisema.

jorisema : joriseda : jorisen 'madalat (põrisevat) heli v häält tekitama'
◊ jorrama, jõrisema, jõrrama
● liivi jo’r 'joru; laulujoru'
soome jorista 'loriseda, lora ajada; joriseda'
isuri jora 'lobasuu, laterdis'
Aunuse karjala jorostua 'pikalt ja valjusti laulda v rääkida'
lüüdi ďorotada 'laulu jorutada'
vepsa jorotada 'kraapida, hõõruda; sahiseda, krabiseda; vuliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades jura, jörisema ja lora. Eesti keelest on laenatud eestirootsi iåra 'loriseja, lobiseja; lorisema' ning võib-olla ka baltisaksa jorren 'lobisema, latrama' ja läti mrd jora 'lärm, lament'.

lagle : lagle : laglet 'hanesarnane veelind (Branta)'
● vadja laglud 'lagleke'
soome mrd lakla 'rabahani; teatav pardiliik'
Aunuse karjala laglattua 'vadistada, pidevalt rääkida; häälitseda (lindude kohta)'
karjala laklut 'teatav veelind'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt saami láfol 'roosterind-tüll', lõunahandi ḷŏγaḷ 'part', idahandi ḷŏγə̑ḷ 'part', ḷäk-ᴧont 'teatav haneliik', vanaislandi gagl 'väike hani'.

lausuma : lausuda : lausun 'ütlema, sõnama'
← balti
leedu klausti 'küsima'
läti klaust 'küsima'; klausīt 'kuulama'
● vadja lausua 'öelda; rääkida'
soome lausua 'öelda, väljendada, hääldada'
karjala rhvl lausuo 'öelda; nõiduda'
lõunasaami laavsedh 'taga rääkida; laimata'
Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

lehvima : lehvida : lehvin 'õhuvoolus laineliselt, laperdavalt liikuma; hõljuma'
● soome leyhyä, leuhua 'lehvida, hõljuda'
isuri leuhua 'lehvida, hõljuda'
Aunuse karjala ľeühkiä 'lehvida; rääkida, kiidelda'
karjala leühüö, leühähteä, leuhuo 'lehvida, hõljuda; lahvatada'
vepsa ľeihta 'lehvida, hõljuda; leegitseda, lahvata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt lehk.

lobama : lobada : loban 'tühja juttu ajama'
◊ lobi
● liivi lobāz 'lobiseja'
vadja lopisa 'lobiseda; lori(juttu) ajada; ropendada'
soome lopista, klopista 'lobiseda, rumalusi rääkida'
isuri lopista 'roppusi rääkida'
karjala lovissa 'kahiseda; laperdada'
vepsa lobāťa 'lobiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas loppuma. Lähedane tüvi on nt sõnades joba, pobisema, lodisema, lora. Vt ka klobima, lobe, lobri.

lomm : lommi : lommi mrd 'mõlk'
● liivi lo'mmõ 'kalduda; painduda, koolduda'
soome lommo 'mõlk, lohk'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Tüve vasted võivad olla ka liivi la’mmõ 'kiruda, sõimata', soome lommata 'laita, maha teha', karjala lommata 'taga rääkida, keelt peksta'. Lähedane tüvi on nt sõnas löma. Vt ka lomp.

luilutama : luilutada : luilutan 'tasa vaikselt laulma, laulvalt häälitsema'
● karjala luilettoa 'nutta'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas huilutama, huilgama. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on teisteski läänemeresoome keeltes, nt vadja loilotus 'itk, itkulaul', soome loilottaa 'huilata, hõilata, rõkata', Aunuse karjala loilottua 'valjusti rääkida'.

läitma : läita : läidan 'süütama'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi, jäljendab tule süttimisel tekkivat häält. Sel juhul sama tüvi mis murdesõnas läginema 'põlema hakkama, järjest suurema leegiga põlema', mille läänemeresoome vasted on vadja läkisä 'valjusti lobiseda, laterdada', soome läkistä 'käratseda, lärmata', isuri läädä 'rääkida, juttu ajada', lägäellä 'rääkida'. Ühtlasi võib olla sama tüvi mis sõnas läkastama.

lällama : lällata : lällan 'joobnuna pehmel keelel rääkima, laulujoru ajama vms; lalisema; lobisema'
● soome van srmt lällättää 'pehmelt rääkida; tuikuda, vaaruda; äiutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lillutama, lullitama, lallitama 'lalisema; trallitama', lallutama 'lällutama'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt liivi lälīkš 'laliseda; lällata', läti mrd lelluōt 'kisama; ulguma; lalisema, lällama'.

murdma : murda : murran 'surudes, painutades, väänates v muul viisil millegi terviklikkust rikkuma, kuju v asendit muutma; (jõuga) kuhugi tungima; saaklooma tapma; rabama, rügama'
● liivi murdõ 'murda; murret rääkida'
vadja murtaa '(katki) murda; lõhkuda; välja väänata; vaevata'
soome murtaa 'murda'
isuri murtaa 'murda'
Aunuse karjala murdua 'keerata, ümber paigutada; rügada; rikkuda, (keelt) väänata'
lüüdi muurta 'rulli keerata; katki väänata'
vepsa murta '(lahti) kaevata, laiali, segi ajada; muljuda, kortsutada; nikastada, väänata'
ersa murdams 'tagasi tulema'
mokša mǝrdams 'tagasi tulema'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Vt ka mure2, muru-2.

mängima : mängida : mängin 'harrastama mingit tegevust tema enda pärast, meelelahutuseks, lõbustuseks; mitte tõsiselt võttes suhtuma; lava- v ekraaniteoses esinema; end kellenagi paista laskma; pillil muusikahelisid tekitama'
● liivi mängõ 'mängida'
vadja mäntšää 'mängida'
soome mrd mänkiä 'mängida; käratseda, karjuda; taguda', mänkyä 'valju häälega rääkida'
isuri mängüllä (alalütlev) 'lauldes (lindudest)'
Aunuse karjala mängüö 'valju häält teha, möirata, ulguda'
lüüdi mängüdä 'kiljuda, vinguda (karu)'
vepsa mänktä 'karjuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud isuri mängüdellä 'mängima õpetada'.

mökitama : mökitada : mökitan 'katkendlikult määgima; segaselt, katkendlikult, kidakeelselt v kobavalt rääkima'
◊ möku
● vadja mököttää 'mökutada, kohmerdada, venitada'
soome mököttää 'mossitada, põrnitseda; mökitada; vihaselt rääkida'
isuri mögöttää 'häälitseda'
Aunuse karjala mökötteä 'ebamääraselt häälitseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades jokk, kokutama, nokutama, möga.

müdisema : müdiseda : müdisen 'suhteliselt vaikset tumedat müra, tüminat kuuldavale laskma'
● vadja mütisä 'müdiseda'
soome mrd mytistä 'müdiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Läänemeresoome keeltes on ka samatähenduslik tagavokaalne tüvi, mille vasted on liivi mu’ḑžõ 'kihada; sumiseda, ümiseda', vadja mutisa 'kihada, kubiseda; sagida', soome mutista 'mõmiseda, pobiseda', isuri mudissa 'pomiseda, vastu rääkida'. Lähedane tüvi on nt sõnades madistama, mudima, mügisema, müha, müra.

padisema : padiseda : padisen 'palju ja kiiresti rääkima, vadistama; ladinat v podinat kuuldavale laskma'
● soome patistaa 'tagant kiirustada, tagant sundida; nõuda, küsida', mrd patista 'rääkida, lobiseda'
karjala patistoa 'tagant kiirustada, tagant sundida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades podisema, ladisema, madistama.

pagisema : pagiseda : pagisen '(kergelt) plagisema, nagisema'
◊ pagi
● Salatsi liivi pagat 'rääkida'
vadja pakisa 'pragiseda, praksuda'
soome pakista 'vestelda; lobiseda'
Aunuse karjala paišta 'rääkida, vestelda; hukka mõista, laita'
lüüdi pagišta 'rääkida, vestelda'
vepsa pagišta 'rääkida, vestelda'
? Lule saami pāhko 'sõna'
? Kildini saami pa´ggeδ 'tülitseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lagisema, nagisema, ragisema, pugima. Saami vasted võivad olla vanad läänemeresoome laenud. Vt ka pagu1, pakatama.

pajatama : pajatada : pajatan 'rääkima, jutustama, vestma'
← vanavene bajati 'rääkima; loitsima'
vene bájat’ 'rääkima'
● vadja pajattaa 'rääkida, jutustada, (peast) lugeda'
soome pajattaa 'pajatada, vadrata, jahvatada'
Aunuse karjala pajattua 'laulda; kiriklikku matusetalitust pidada; töinata, kibedalt nutta'
lüüdi pajattada '(vaimulikke laule) laulda'
vepsa pajatada 'laulda'
Vanavene või vene laen. Läänemeresoome vastete tähendus 'laulma' võib olla tekkinud teise vene sõna mõjul, vene pet’ (oleviku ains 1P pojú) 'laulma' .

pats2 : patsu : patsu 'kerge pehme löök; sellega kaasnev pehme nagu summutatud heli'
● liivi paţš 'löök, plaks'
vadja patsahtaa 'patsatada, platsatada'
soome van srmt patsata 'patsuda, ragiseda'
isuri patsahuttaa 'lüüa'
karjala patšissa, patšata 'paukuda, krigiseda, robiseda; kiiresti rääkida, nutta'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades mats2, potsama, patakas. Eesti keelest on laenatud eestirootsi båts 'kukkuma'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt saksa Patsch 'plaks, laks, mats'.

pinisema : piniseda : pinisen 'kõrget ühetoonilist heli, häält tekitama'
● vadja pinisä 'piniseda; viriseda'
soome mrd pinistä 'iniseda, piriseda; kimeda häälega rääkida'
isuri pinissä 'iniseda, piriseda, sumiseda'
Aunuse karjala piništä 'peene häälega piuksuda, niutsuda'
lüüdi pińista 'iniseda, piriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades inisema, tinisema, vinisema. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pine 'virisema, töinama; mossitama' (← pinima).

pobisema : pobiseda : pobisen 'vaikselt ja ebaselgelt rääkima, pomisema; popsuma, podisema'
● liivi bobīkšõ 'kokutada, pomiseda'
vadja popottaa 'pobiseda, pomiseda'
soome mrd popottaa 'pladrata, vadrata; häälitseda (jänese kohta)', popista 'endamisi v kiiresti rääkida'
isuri pobottaa 'pidevalt käsutada ja poriseda, pobiseda'
Aunuse karjala bobittua 'peksta, nüpeldada; sibada, tippida, tihedate lühikeste sammudega käia'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kobisema, lobama, podisema, pomisema, porisema, posima, pubisema.

pomisema : pomiseda : pomisen 'vaikse häälega ühetooniliselt ebaselgelt rääkima, pobisema'
◊ põmisema, põmm
● ? liivi bomīkšõ 'endaga rääkida'
vadja bomisa 'pomiseda; kõmiseda'
soome mrd pomista 'valjusti rääkida; kumiseda; pomiseda'
isuri bomista 'kumiseda'
karjala pomissa 'kumiseda, lüüa (kella kohta); valjusti rääkida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades pobisema, podisema, porisema, posima, kõmama, mõmisema, prõmatama.

pugima : pugida : pugin 'innukalt sööma'; mrd 'pingutades, vaevaga midagi tegema'
◊ pugi,pugisema
● soome mrd pukista 'rääkida, toriseda, vaielda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades mugima, pagisema.

puhuma : puhuda : puhun 'õhku tugeva vooluna (suu kaudu) välja tõukama; (õhumassi kohta:) liikuma; rääkima, lobisema'
◊ puhandama,puhisema,puhitama,puhk1,puhkama,puhkima
● liivi pū'ontõ 'ajada, puhuda; raisata, pillata'
vadja puhua 'puhuda; puhitada; pursata'
soome puhua 'rääkida'
isuri puhhuua 'puhuda, hingata'
Aunuse karjala puhuo 'puhuda; loitsida; rääkida'
lüüdi puhuda 'puhuda; loitsida; puhudes naerist külvata'
vepsa puhuda 'puhuda; loitsida'
saami bossut 'puhuda; sügavalt hingata, hingeldada'
? handi pŏᴧ- 'puhuma'
? mansi puti- 'sülitama; suust vett pritsima'
? sölkupi puttu 'sülg'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami või uurali tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades suhisema, tuhisema. Sõnades puhk, puhkama, puhkima on k-liide. Eesti keelest on laenatud isuri puhada 'puhata'. Vt ka puhev, puhkema.

rääkima : rääkida : räägin 'kõnelema'
Tõenäoliselt sama tüvi mis sõnas rääkuma, mõjutanud võib olla alamsaksa spreken 'rääkima'.

sisisema : sisiseda : sisisen 'jätkuvat s-häälikut meenutavat häält, teravat susinat tekitama; kurjalt, tigedalt, pahatahtlikult rääkima'
○ lõunaeesti tsisisema
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades sidistama, sihisema, sirisema, sosisema, susima, visisema. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt vepsa sisitada 'sisistada (segaselt rääkida)' ja saksa zischen 'sisisema, sisistama'. Vt ka sisask.

siutsuma : siutsuda : siutsun 'heledalt ja katkendlikult häälitsema'
● Aunuse karjala čiučettiä 'siristada, siutsuda; kiiresti rääkida', čiučoi 'varblane'
lüüdi ťš́iuťš́ettada 'sädistada, vidistada'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades niutsuma, siuksuma, säutsuma.

sobi : sobi : sobi 'pettus, sohk'
● vadja sopattaa 'pomiseda', šopottaa 'sosistada'
soome sopottaa, sopista 'vaikselt, segaselt v liiga kiiresti rääkida'
isuri sobottaa 'sosistada'
Aunuse karjala šopottua 'sosistada'
vepsa šopotada 'sosistada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnades soperdama ja/või sopp1. Lähedane tüvi on nt sõnas sopsima.

soperdama : soperdada : soperdan 'oskamatult, kehvasti tegema; sobrama, siblima; sehkendama'; mrd 'segaselt ja halvasti rääkima'
● vadja soperoittaa 'posida'
soome sopertaa 'segaselt rääkida, kobamisi rääkida, kogelda'; mrd 'vusserdada, saamatult või halvasti teha'
Aunuse karjala čoberoittua 'kaevata, sobrada; kohmitseda, kohmerdada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnades sobi ja/või sopp1. Lähedane tüvi on nt sõnas sopsima.

sopsima : sopsida : sopsin 'korduvalt kergesti lööma'
○ lõunaeesti tsopsma
● soome sopsottaa 'pomiseda, segaselt rääkida või lugeda'
karjala sopsottoa 'sosistada, pobiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades sobi, soperdama, soputama, sapsama, sipsima, supsama.

sädistama : sädistada : sädistan 'lindude moodi kiiresti, suhteliselt ühtlaselt, ilma kindla meloodiata häälitsema'
● soome mrd sätistä(ä) 'kiiresti, ägedalt v ebaselgelt rääkida; rabiseda; lüüa; kiiresti joosta'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades sidistama, kädisema, särisema.

teotama : teotada : teotan 'rängalt solvama, au ja väärikust alandama, häbistama, rüvetama'
● ? soome van srmt tioittaa 'laita, näägutada, sõimata; iriseda, toriseda', mrd tiottaa 'vaielda, riiakalt rääkida'
On arvatud, et tuletis sõnast tigu.