[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

rändama : rändan : rännata 'pikkade vahemaade taha, paigast paika liikuma; liikuma, kulgema, teed käima, uitama'; mrd 'askeldama, toimetama'
← balti
leedu bristi (oleviku ains 1P brendu) 'kahlama, sumama, sumpama'
läti brist (oleviku ains 1P brienu), mrd briedu 'kahlama, sumama'
● soome van srmt rentiä 'kahlata, sumbata'
Vähem usutav on oletus, et tüvi on rootsi laen, ← rootsi ränna 'jooksma; sagima, sebima; ruttama; hulkuma'. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd randa 'kalade kudemine'.

tander : tandri : tandrit 'lahingupaik, võitlusväli; tegevusväli'
◊ tanner
← soome tantere, tanner 'väli, plats; tander; (tasane) maa'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Tüvi on tuntud ka murretes, nt kirderannikumurrete sõnas tandermik 'tallermaa' ning Hiiu murrakute sõnades tanderdama 'tallama', tanderma 'tallermaa'. Tegemist on läänemeresoome-saami või isegi uurali tüvega, mille vasted on ? isuri tandaroittaa 'ära määrida, mustaks sõtkuda', Aunuse karjala tanner '(kõvaks tallatud) maa; kuiv niit', lüüdi tander 'kõvaks tallatud maa', vepsa tandreh 'ära v maha tallatud koht', saami duottar 'tundur; tundra' ja võib-olla ka neenetsi tanǝʔ- 'tallama, sõtkuma', eenetsi tadduʔabo 'tallama, sõtkuma', kamassi tōńi- 'liikuma, rändama'.

vander : vandri : vandrit van, kõnek 'rändur, hulgus'
◊ vandersell
← saksa Wandergeselle 'rändursell'
Laenuallikas on liitsõna (wandern 'rändama', Geselle 'sell'), millest on laenatud ka levinum liitsõna vandersell (järelosis on tõlgitud varasema alamsaksa laenuga sell või muganemisel lühenenud). vander võib olla ka eraldi laen, ← saksa Wanderer 'rändur'. Murdeti on laenatud ka tegusõna vanderdama 'kõndima'. Vt ka vantsima.