[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kama2 : kama : kama 'jama, lora'; mrd 'praht, prügi, risu; segu; soga'
● ? soome kama 'kolu, kraam, asjad; rämps; pudi-padi'

laga2 : laga : laga 'korratuses asjad, risu, rämps, praht'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, võib olla sama mis sõnas lagisema.

pagan : pagana : paganat 'risti- (v juudi, muhamedi) usku mittekuuluv inimene; kurivaim'
← vanavene poganŭ 'paganlik'
● liivi pagānõz 'mittekristlane'
vadja pagana 'kurat; mittekristlane; tige; räpane'
soome pakana (vandesõna); 'mittekristlane'
isuri pakkaana 'toiduks kõlbmatu aine; pagan(lik); paha, tige'
Aunuse karjala pagan 'toiduks kõlbmatu; porine, räpane'
lüüdi pagan 'räpane; toiduks kõlbmatu'
vepsa pagan 'räpane; toiduks kõlbmatu; paha, tige; sügelus, sügelised'
Vanavene sõna pärineb ladina keelest, ← ladina paganus 'külaelanik, maamees, talupoeg; külale või maapiirkonnale omane'. Ladina sõna tähendus 'mittekristlane' on hilisemast ajast, kui kristlus oli jõudnud levida linnades, aga mitte veel maaelanikkonna hulgas. Isuri, karjala, lüüdi ja vepsa vastete tähendust on mõjutanud vene keel, vrd vene pogányj 'mittesöödav; vastik; vilets, rämps', pógan’ 'jälkus, ilgus, rämps', pogánit’ 'ära määrima, solkima; rüvetama'. Teise arvamuse järgi on tüvi eesti ja liivi keeles laenatud ladina keelest sakslaste vahendusel ning ka soome keeles on tüvi ladina laen. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pagan (leebe vandesõna).

pahn : pahna : pahna '(peenem) põhk, sasi; praht, rämps, tarbetu kraam'
? ← alggermaani *faznā- 'lumi; aganad, õled'
vanaislandi fǫnn 'lumi, hang'
● vadja pahna 'pahn, õled loomade allapanuks'
soome pahna 'aluspõhk, pahn; sealaut'
isuri pahna 'sealaut'
Aunuse karjala pahnu 'sea ase'
lüüdi pahn 'karu v mägra pesa'
vepsa pahn 'sea allapanu'
On arvatud, et sama tüve variant võib olla ka lõunaeesti paht 'sealaut', liivi pō’dõz, pō’dõks 'magamiskoht, pesa; põhk'. Vt ka pahmas.

plärts : plärtsu : plärtsu 'plekk, laik; vette kukkumise v astumise, löögi, purunemise vm heli; midagi kehva, rämps, praht' lärts

praht1 : prahi : prahti 'prügi, rämps, risu, tarbetu koli'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. On oletatud, et selle vaste võib olla soome rahtu 'raas, iva, kübe'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi praht, prahka 'prügi, jäätmed'.

prügi : prügi : prügi 'tarbetu puru, rämps, jäätmed'
○ rügi
← alamsaksa brugge 'sild, tänav'
Alamsaksa sõna on algselt tähendanud kaigastest tammi, tammi põhja kindlustamiseks oli vaja ka kive, liiva ja prahti. Eesti keeles on laensõnaga esialgu tähistatud tänavasillutist, see tähendus on säilinud tegusõnas prügitama 'teed v pinnast (peenema) sillutisega katma, sillutama'. Selleks kasutati kivi-, puidu- jm jäätmeid ning nii on hakatud nimetama ka igasugust rämpsu. Eesti keelest on laenatud eestirootsi prige, priki, prugi 'mustus, jäätmed' ja baltisaksa Prüggi 'igasugused raasukesed'. Vt ka sild.

raisk : raisa : raiska (pahameelt v halvakspanu väljendav sõna); van 'raibe, korjus'; mrd 'praht'
● liivi raiskõ 'raisata, pillata'
vadja raiska 'raisk, raibe (sõimusõna)'
soome raiska 'vaeseke, õnnetuke, vaene; praht, rämps'; mrd 'kiskja, röövloom; korjus, raibe'
isuri raiska 'vaeseke, õnnetuke, vaene'
Aunuse karjala rašku 'raisk, raibe (sõimusõna)'
lüüdi rašk '(naeri) koored, jäänused'
vepsa rašk 'kulunud, rebenenud, vilets (kasuka kohta)'
On arvatud, et tuletis tüvest raja2. Eesti keelest on laenatud eestirootsi raisk 'logard, looder; praht, rämps' ja raisk 'raiskama; ära rikkuma; (ära) põlgama', raiskot, raiska 'raiskama' (← raiskama). Vt ka raibe.

ribu1 : ribu : ribu 'prügi, rämps, risu'; mrd 'räbal, näru'
◊ ribu-2
● Aunuse karjala ribu 'kalts, räbal; narmas, tutt'
lüüdi ribu 'kalts, räbal; narmas'
vepsa ŕibud (mitm) 'narmad, tupsud, narmendavad riiete servad'
Tõenäoliselt tuletis tüvest riba.

rihk : riha : rihka mrd 'teravate servadega kivikillud, rähk'
● ? soome rihkama 'pudi-padi, tühi-tähi, sodi, rämps, kolu'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedased tüved on nt rähk ja rühk. Vt ka rihv1.

risu : risu : risu 'metsaalused pudemed (lehed, okkad, oksad), praht, prügi, rämps; tarbetu koli, miski katkine v tarvitamiskõlbmatu; roju, reo'
◊ risuma
● soome risu 'raag, (kuivanud) oks'
Aunuse karjala rizu 'kuivanud oksaraag; vana, lagunenud ehitis; kõbi, tudi; niru, kribal'
lüüdi rižu 'kuivanud oksaraag; (mitm) metsaalused pudemed'
? vepsa ŕizu 'kalts, räbal, näru; mähe; (mitm) (heina-, õlgede jms) riismed'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et tüvi on rootsi laen, ← rootsi ris 'oksad; hagu; vits', kuid see ei ole häälikulistel põhjustel usutav. Eesti keelest on laenatud liivi rizū 'koli' ning eestirootsi riso 'praht, koli'.

roe : rooja : rooja 'väljaheide, ekskrement'
● vadja rooja 'pori, muda, mustus; porine, räpane, must; (mitm) päramised'
soome ruoja 'kurivaim, sunnik, lurjus'; mrd 'pori, muda, mustus'
isuri rooja 'mustus, sopp, rämps'
karjala ruoja 'säärane, nurjatu'
Läänemeresoome tüvi.

roie : roide : roiet 'pikk kõverdunud luuplaat, mille tagumine ots on ühenduses rinnalülidega, eesmine ots rinnakuga, moodustades põhilise osa luulisest rindkerest, ribi; kitsas raidkividest v tellistest kaar, mis aitab võlvi kanda'; mrd 'kala sisikond, jäänused; roju'
● vadja roittu 'prügi, puru, praht, rämps'
soome mrd roitto 'praht, rämps; räbal, kalts', roittu, roito 'praht, rämps'
isuri roitto 'praht, rämps'
Aunuse karjala roitto 'tapetud looma sisikond, rupskid; takk'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades roju ja roisk. Kirjakeelsed tähendused on moodustatud vanemast murdekeelest registreeritud mitmuse vormi tähenduse 'luustik' alusel. Vt ka roitma.

roisk : roisu : roisku 'pehkiv v mädanev aine, kõdu, rämps; raisk'
● soome mrd roiska 'vana vilets masin', roisko 'räbal, kalts; kaltsakas', roiske 'jäänused, riismed; kalarapped; viletsad küttepuud'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades roie ja roju. On ka oletatud, et võib olla *sko- või *ska-liiteline tuletis tüvest roju.

roju : roju : roju 'kõhn, kiitsakas, vilets, niru; selliste omadustega olend; reo, ramp'
● vadja roju 'prügi, puru', rõju 'prügi, rämps'
soome roju 'kola, vana kraam; rämps, praht'; van srmt 'kaabakas'
? isuri roju 'raju(ilm)'
Aunuse karjala roju 'kola, vana kraam'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades roie ja roisk.

romu : romu : romu 'vana metallese, vanametall'
← soome romu 'kola, vana kraam; vanametall, vanaraud; jäätmed; praht, rämps; logu, vilets ese'
Kõnekeelest 20. sajandi lõpuaastail kirjakeelde jõudnud laen.

rusu : rusu : rusu 'midagi purunenut v purustatut, millegi tükk v jäänus; vare'
? ← alggermaani *rus-
norra rus 'õhuke kest'
taani mrd ros 'jäätmed; rämps; praak'
? ← alggermaani *trus-
vanaislandi trys 'jäätmed, pühkmed', tros 'poolkõdunenud peenike oks'
rootsi mrd tross 'jäätmed, rämps, koli'
● liivi ru’zzõ 'lömastada'
soome mrd rusu 'põhk, aganad, viljapeksujäätmed; praht, jäätmed, raasud; (mitm) prügikala(d)'
isuri russuun, rusukse 'katki, puruks'
Aunuse karjala ruzu 'agan, jäte, rämps', rudžu 'raas, risu, niru (halvustavalt inimese, looma, eseme kohta)'
? lüüdi ruťš́ 'paha, kõhn, räpane, väike'
vepsa ruzu 'kalts, räbal, näru; mähe; (mitm) (heina, õlgede jms) riismed'

räme : rämeda : rämedat '(hääle, heli kohta:) kare, kärisev, kähe, ragisev; jäme, labane, tahumatu, rohmakas'
● soome rämeä 'kare, kärisev, kähe, ragisev; plärisev, põrisev'
Aunuse karjala rämei 'kare, kärisev, kähe, ragisev; lahja (maa kohta)'
lüüdi rämištä 'pläriseda'
vepsa ŕämeita 'kliriseda, kõliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas rämps. Sõna on kirjakeeles kasutusele võetud osaliselt soome keele eeskujul.

rämps : rämpsu : rämpsu 'praht, prügi, tarbetu koli; miski madalakvaliteediline, väärtusetu, tühine; kehv, vilets'
● ? soome mrd rämpsä, rempsa 'vilets ese'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas räme, samuti on lähedane soome rämppä 'vilets ese, räbal, risu, rämps'; mrd 'haiglane, vigane'.

saast : saasta : saasta 'kõnts, räpp, mustus'; mrd 'kõrvavaik'
● liivi sastā 'lima; kõrvavaik'
soome saasta 'mustus; sopp, kõnts; rämps'
Aunuse karjala suast- 'määrduda'
Läänemeresoome tüvi.

sitt : sita : sitta 'väljaheide'; kõnek 'mustus, roppus, räpp; täiesti vilets v halb'
◊ sitikas
● liivi sitā 'väljaheide, sõnnik; halb'
vadja sitta 'väljaheide, sõnnik; rämps, pahn; halb, paha'
soome sitta 'väljaheide; räbu, mustus'
isuri sitta 'väljaheide; rähm; halb'
Aunuse karjala šittu 'väljaheide, sõnnik'
lüüdi šitt(e͔) 'väljaheide'
vepsa sit 'väljaheide, sõnnik'
udmurdi siť 'sõnnik'
komi sit 'väljaheide, sõnnik'
nganassaani ťiʔ 'praht, prügi'
sölkupi tüt 'prahihunnik; väljaheide'
kamassi tшʔ 'sõnnik; sitikas'
Uurali tüvi.

sodi : sodi : sodi 'rämps, praht, saast; püdel mass, löga, lödi; puru(ks), katki, löma(ks)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

trään : trääni : trääni 'kraam, värk'; mrd 'mustus, roppus'
◊ träni
← vene drjan’ 'rämps, pahn, sodi; närakas, närukael'