[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 3 artiklit

-näär2 : -nääri : -nääri liitsõnas pasknäär 'hakisuurune sinise-mustavöödilise tiivatriibuga lind parasvöötme segametsades (Garrulus glandarius)'
vadja näri, näre 'pasknäär; rähn'
soome närhi 'pasknäär'
isuri näri liitsõnas sittanäri 'pasknäär'
Aunuse karjala ńärhi 'pasknäär'
lüüdi ńärhi liitsõnas paske͔ńärhi 'pasknäär'
vepsa ńäŕiž, sitnäŕiž 'pasknäär'
Läänemeresoome tüvi. On peetud algselt häälikuliselt ajendatuks. Tüve vaste võib olla ka lüüdi ńärüöi 'mingi lind, pasknäär [?]'. Eesti kirjakeeles esineb tüvi ka teistes liitsõnalistes linnunimetustes nagu laanenäär, sininäär. Vt ka rähn.

rähn : rähni : rähni 'tugeva peitelja noka, vetruva saba ja ronijalgadega puistulind (Picus)'
soome van srmt rähni, röhni, rähmi 'roherähn'
Tõenäoliselt tüve -näär2 varasemast kujust *närhi häälikute ümberpaiknemise teel tekkinud variant. Soome vaste võib olla osaliselt eesti keelest laenatud. Teise arvamuse järgi samasuguste häälikute erisuguseks muutumise teel tekkinud variant läänemeresoome-permi tüvest, mille vasted on murdesõna hähn 'rähn' ning liivi ē'ņ(õz) 'kirjurähn', soome mrd hähnä 'rähn', saami čáihni 'rähn', mari šište 'rähn', udmurdi śiź 'rähn' ja komi śiź 'rähn'. Võimalik, et tüved on omavahel segunenud.

tikk1 : tika : tikka 'must-kärbsenäpp (Ficedula)'; mrd 'kivitäks; kirjurähn'
vadja tikka 'rähn; toonesepp, puukoi'
soome tikka 'rähn'
isuri tikka 'rähn'
Aunuse karjala tikku 'rähn'
lüüdi ťikk(u) 'rähn'
vepsa ťiḱ 'rähn'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnas tikutama. Lähedane tüvi on nt sõnas tiksuma.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur