[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kilts : kiltsu : kiltsu 'kalts, räbal'
Tõenäoliselt tüve kalts variant, moodustatud häälikuliselt ajendatud tüvede vahelduste eeskujul.

kodin : kodina : kodinat (hrl mitm) kõnek 'närune, vana riidehilp, kalts, räbal; kraam, koli'
Võib olla sama tüvi mis sõnas kodima.

lapp : lapi : lappi 'tükk, väike osa'
← alamsaksa lappe 'kanga v naha tükk, räbal'
Samatüveline tegusõna lappima on samuti laenatud, ← alamsaksa lappen 'paikama, tükkidest kokku seadma; parandama'. Eesti keelest on laenatud soome mrd lappi 'kinga kontsaplekk, kontsaraud'.

nadi : nadi : nadi 'kalts, räbal; kehv, vilets, niru; sobimatu, rumal, inetu'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

narmas : narma : narmast 'lõngaots v nende kimbuke kanga vm kudumistoote otsas v ääres'
← alggermaani *narwōn-, *narwō
vanaülemsaksa nar(a)wa '(haava)arm; aas, silmus'
saksa Narbe '(haava)arm; rohukamar; loomanaha karvatustatud pool'
● liivi nārmaz 'narmas; räbal, kalts'
soome naarmu 'kriimustus, marrastus'
karjala noarma, noarmi 'kriimustus, kriips, jutt', noarme 'kriimustus, kriips, jutt; arm'
saami nárvi 'kasetohu pealiskiht; korts, kurd'
Eesti (või liivi) keelest on laenatud läti mrd ņarmas 'riideräbal'.

narts : nartsu : nartsu 'kalts'
? ← balti
preisi northe, nurtue 'särk'
● liivi nōrtsak (sõimusõna)
soome mrd nartsu, narsu 'kalts, räbal'
On ka arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi, lähedane tüvi on nt sõnades niru ja näru. Liivi ja soome vaste võivad olla eesti keelest laenatud.

närakas : näraka : närakat 'räbal, kalts; armetu; alatu, autu inimene' näru

näru : näru : näru 'räbal, kalts; kehv, vilets; alatu, autu inimene, suli'
◊ närakas
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt niru.

pants : pantsu : pantsu 'suur raske tükk'
● liivi pantskõz (hrl mitm) 'kalts, räbal'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades ponts, põntsuma, pänts.

ponts : pontsu : pontsu 'täidlane, trullakas, matsakas, lopsakas; mütsakas, pamp'
● liivi pontskõz (hrl mitm) 'kalts, räbal'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades pants, põntsuma, pänts, põnt. Vt ka pontu.

rask : rasu : rasku 'pikk kitsas villase riide riba sääre ümber mähkimiseks'
? ← läti draska 'kalts, räbal', draskāt '(riideid) katki rebima'

rekk : reki : rekki mrd 'lohakas, räpane, solgutatud (hrl kassi kohta)'
? ← alamsaksa dreck 'mustus, saast, pori, sõnnik'
? ← saksa Dreck 'mustus, saast, pori, sõnnik'
Võib ka olla häälikuliselt ajendatud tüvi, lähedase läänemeresoome tüve vasted on soome retku 'laaberdis, logeleja, joodik; lotendavad riided, räbal, kalts', isuri retku 'räbal, näru, kalts [?]' ja Aunuse karjala retkotta- 'vedelda, lösutada'; lähedane tüvi on ka murdesõnas räga 'röga, tatt; mustus' ja röga.

ribu1 : ribu : ribu 'prügi, rämps, risu'; mrd 'räbal, näru'
◊ ribu-2
● Aunuse karjala ribu 'kalts, räbal; narmas, tutt'
lüüdi ribu 'kalts, räbal; narmas'
vepsa ŕibud (mitm) 'narmad, tupsud, narmendavad riiete servad'
Tõenäoliselt tuletis tüvest riba.

ripse : ripsme : ripset 'lühike jäme karv silmalau serval; rakust väljasopistuv peenike moodustis; selline moodustis taimedel; (kaera)pööris'
● liivi rips 'silmaripse'
vadja ripsi 'silmaripse; (kaera)pööris; (marja)kobar; (õie)pööris, pöörisõisik; (käe)laba, kämmal; ranne'
soome ripsi 'silmaripse; sõkal', ripsu 'narmas'; mrd 'räbal, kalts; raas, kübe'
isuri ripsu 'silmaripse; silmalaug; (kaera)sõkal; (marja)kobar'
Aunuse karjala ripsi 'silmaripse'; ripši '(kaera)pööris, -sõkal; (marja)kobar'; ripsu 'tups, narmas; (kaera)pööris, -sõkal; (marja)kobar'
lüüdi ripš(i) 'silmaripse; (kaera)sõkal; narmas'
vepsa ŕips 'silmaripse; (mitm) silmalaud'
saami raksa 'mähe; hällis allapanuks kasutatav sammal'
Läänemeresoome-saami tüvi. On arvatud, et häälikuliselt ajendatud.

risakil 'ripakil, lohakil'
● soome risa 'räbal, kalts, näru; katkine, lagunenud'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et tüvi on eesti murretesse soome keelest laenatud, sest see esineb peamiselt kirderannikumurretes ja Hiiumaal. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane naaberkeelte tüvi on rootsi mrd ris(s), res 'rebend (riietel, kalavõrgul)', resa, risa 'rebend, kriimustus'.

risu : risu : risu 'metsaalused pudemed (lehed, okkad, oksad), praht, prügi, rämps; tarbetu koli, miski katkine v tarvitamiskõlbmatu; roju, reo'
◊ risuma
● soome risu 'raag, (kuivanud) oks'
Aunuse karjala rizu 'kuivanud oksaraag; vana, lagunenud ehitis; kõbi, tudi; niru, kribal'
lüüdi rižu 'kuivanud oksaraag; (mitm) metsaalused pudemed'
? vepsa ŕizu 'kalts, räbal, näru; mähe; (mitm) (heina-, õlgede jms) riismed'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et tüvi on rootsi laen, ← rootsi ris 'oksad; hagu; vits', kuid see ei ole häälikulistel põhjustel usutav. Eesti keelest on laenatud liivi rizū 'koli' ning eestirootsi riso 'praht, koli'.

ritv : ridva : ritva 'peenemast puutüvest varb, pikk peenike latt'
○ kirderanniku ritva
● soome ritva '(õrn rippuv) lehtpuuoks'
Aunuse karjala ridvakko 'kulunud, lagunenud'
karjala ritva '(õrn rippuv) lehtpuuoks; aastakasv (puudel); sõkal, ebe; räbal'
Läänemeresoome tüvi.

roie : roide : roiet 'pikk kõverdunud luuplaat, mille tagumine ots on ühenduses rinnalülidega, eesmine ots rinnakuga, moodustades põhilise osa luulisest rindkerest, ribi; kitsas raidkividest v tellistest kaar, mis aitab võlvi kanda'; mrd 'kala sisikond, jäänused; roju'
● vadja roittu 'prügi, puru, praht, rämps'
soome mrd roitto 'praht, rämps; räbal, kalts', roittu, roito 'praht, rämps'
isuri roitto 'praht, rämps'
Aunuse karjala roitto 'tapetud looma sisikond, rupskid; takk'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades roju ja roisk. Kirjakeelsed tähendused on moodustatud vanemast murdekeelest registreeritud mitmuse vormi tähenduse 'luustik' alusel. Vt ka roitma.

roisk : roisu : roisku 'pehkiv v mädanev aine, kõdu, rämps; raisk'
● soome mrd roiska 'vana vilets masin', roisko 'räbal, kalts; kaltsakas', roiske 'jäänused, riismed; kalarapped; viletsad küttepuud'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades roie ja roju. On ka oletatud, et võib olla *sko- või *ska-liiteline tuletis tüvest roju.

rusu : rusu : rusu 'midagi purunenut v purustatut, millegi tükk v jäänus; vare'
? ← alggermaani *rus-
norra rus 'õhuke kest'
taani mrd ros 'jäätmed; rämps; praak'
? ← alggermaani *trus-
vanaislandi trys 'jäätmed, pühkmed', tros 'poolkõdunenud peenike oks'
rootsi mrd tross 'jäätmed, rämps, koli'
● liivi ru’zzõ 'lömastada'
soome mrd rusu 'põhk, aganad, viljapeksujäätmed; praht, jäätmed, raasud; (mitm) prügikala(d)'
isuri russuun, rusukse 'katki, puruks'
Aunuse karjala ruzu 'agan, jäte, rämps', rudžu 'raas, risu, niru (halvustavalt inimese, looma, eseme kohta)'
? lüüdi ruťš́ 'paha, kõhn, räpane, väike'
vepsa ruzu 'kalts, räbal, näru; mähe; (mitm) (heina, õlgede jms) riismed'

räbal : räbala : räbalat 'miski katkine, rebitud, narmendav ja vana; armetu olend; kehv, vilets'
● vadja räpäl 'kalts, narts; armetu olend'
soome räpäle 'kalts, narts; armetu olend'; mrd 'kild, tükk'
isuri räppääle 'katkine ja vana ese'
Aunuse karjala räbäleh 'katkine ja vana ese', räbü 'kulunud rõivas; kõbi, tudi'
vepsa liitsõnade järelkomponendina ŕäbu 'kulunud ese; kõbi, tudi'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas rääbakas. Vt ka räbik ja räbu.

räbik : räbiku : räbikut 'setu naise valge poolvillane pikk-kuub'; mrd 'vanaaegne takune kuub; jämedast takusest riidest kalurikuub; räbalane, katkine rõivas'
○ rääbik, räpik, rapik
? ← vene mrd rjabík '(teatud) kalurikuub'
On ka arvatud, et tuletis samast tüvest, mis sõnas räbal, ning vene sõna on eesti keelest laenatud. Laenusuunda on raske kindlaks teha, sest sõna on levinud nii eesti kui ka vene keelealal väga kitsalt, vaid Pihkva järve läänerannikul. Samuti leidub mõlemas keeles sobiv tuletusalus, vene sõna võib nt olla tuletatud sõna rjabój 'tähniline, täpiline, kirju; armiline' tüvest.

räbu : räbu : räbu 'šlakk'; mrd 'puru, rägu'
On arvatud, et sama tüvi mis sõnas räbal. Teise arvamuse kohaselt sama tüve variant mis sõnas rebima.

rämps : rämpsu : rämpsu 'praht, prügi, tarbetu koli; miski madalakvaliteediline, väärtusetu, tühine; kehv, vilets'
● ? soome mrd rämpsä, rempsa 'vilets ese'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas räme, samuti on lähedane soome rämppä 'vilets ese, räbal, risu, rämps'; mrd 'haiglane, vigane'.

rätt : räti : rätti 'neli- v kolmnurkne riidest ese kindlaks otstarbeks (pea, kaela, õlgade katmiseks, kuivatamiseks v pühkimiseks, kurnalapina, mähkimisvahendina)'
● vadja rätte, rätti 'rätt, rätik'
soome rätti 'kalts, räbal; riidetükk, riidelapp'
isuri rätti 'rätt, rätik'
? komi rot 'kaltsud, räbalad'
Läänemeresoome või isegi läänemeresoome-permi tüvi.

rääbakas : rääbaka : rääbakat 'katkutud, räsitud; armetu; selline olend v ese'
● soome mrd rääpäkkä 'põdur, nõrk, abitu'; rääpäle 'kalts, räbal; armetu olend, niru'
Aunuse karjala reäpäkkö, reäpäkkä 'liiga pehme, vedel, mäda', reäbäleh 'lapseniru, -rääbakas'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas räbal. Vt ka rääbis.