[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

härg : härja : härga 'kastreeritud pull'
← balti
leedu žirgas 'hobune'
läti zirgs 'hobune'
preisi sirgis 'ruun'
● liivi ǟrga 'härg'
vadja ärtšä 'härg; pull, sõnn'
soome härkä 'pull, sõnn; härg'
isuri härgä 'härg; suure pea ja sarvetaoliste jätketega kala'
Aunuse karjala härgü 'pull, sõnn; põdrapull'
lüüdi härg 'pull, sõnn'
vepsa härg 'härg; pull, sõnn; põdrapull'
Tähenduserinevust balti keelte vastetega võrreldes võib seletada sellega, et nii härga kui ka hobust kasutati põllutöödel.

orikas : orika : orikat 'kohitsetud kult'
● liivi vȯ’ŗki 'orikas'
soome ori 'täkk'
isuri ori 'täkk'
karjala orih, oreh 'täkk; ruun'
lüüdi oŕih 'ruun'
vepsa oŕeh, oŕih 'ruun'
On arvatud, et tuletis tüvest ora. Teise seisukoha järgi võib olla germaani laen, ← alggermaani *baruǥaz, mille vasted on nt vanaislandi bǫrgr 'orikas', vanainglise bearg 'orikas', alamsaksa barug 'orikas', vanaülemsaksa barug, barg 'orikas'; see eeldaks erandlikku häälikuarengut.

pruun : pruuni : pruuni 'kastanimuna, rukkileiva, männikäbi jms värvi'
○ ruun, pruum
← alamsaksa brūn 'särav, läikiv; pruun'
Omasõna värvuse kohta on nt kõrb, kõrbema, varasem nimetus on olnud ka nt ruske.

ruun : ruuna : ruuna 'kastreeritud täkk'
← alamsaksa rune 'ruun'
On ka arvatud, et tüvi on rootsi laen, ← rootsi van rune 'ruun'. Eesti keelest on laenatud liivi rūna 'ruun' ja vadja ruuna 'ruun'.