[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

alp : albi : alpi 'edev, edvistav; rumal(uhke); narr'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Sellele viitab vokaalivaheldus a ~ u, murretes nt ulp 'edev', ulp-alp 'kergats'. Mõjutada on võinud ka saksa kõnek albern 'alp, lapsik, narr'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi halep 'inimene, kes tahab ühel päeval üht ja teisel teist', halpat 'kõhklev, otsustusvõimetu; lohakas, hooletu'.

hola : hola : hola 'folk, folkmuusika'; mrd 'totter, rumal; loba'
● soome mrd holottaa 'huilata, hõikuda; jaurata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas hõilama. Lõunaeesti murdesõna võeti kirjakeeles uues tähenduses kasutusele 1970. aastatel.

hull : hullu : hullu 'mõistuse kaotanud, nõdrameelne; pöörane, meeletu'
◊ ullike
● liivi ul 'hull; meeletu'
vadja van ullu 'hull, hullumeelne; marutõbine; rumal, loll'
soome hullu 'hull; napakas; rumal; meeletu, pöörane; veider'
isuri hullu 'hull; meeletu'
karjala hullu 'hull; meeletu'
Läänemeresoome tüvi.

juhm : juhmi : juhmi 'raske taibuga, nürimeelne, rumal'
◊ johmane
● soome mrd juhma 'laiskvorst', juhmakka 'aeglane ja laisk, kohmakas'
Läänemeresoome tüvi. Sõnas johmane on murrakuti esinev tüvevariant.

kakk1 : kaku : kakku 'öökull'
● vadja kaakko 'öökull', maľľokaakko, maľľakaakko 'kassikakk'
soome mrd kako 'kassikakk; loll, rumal'
isuri kakku liitsõnas mali-, maljakakku 'teatud kakuline'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Mõjutada on võinud kakk2: öökullil on ümmargune, leivakaku taoline pea. Vadja, soome ja isuri vasted võivad olla eesti keelest laenatud.

kekk : keki : kekki 'edev, eputav; ehitud, mukk'; mrd 'nali, kelmus; naljakas'
← alamsaksa geck 'rumal, totter, mõistmatu; narr, tola, lollpea'

kilplane : kilplase : kilplast 'kohtlane v rumal, ebaotstarbekalt tegutsev inimene' kilp

loll : lolli : lolli 'rumal, taipamatu; lihtsameelne; hull, poole aruga'
● liivi loļ 'loll, rumal'
vadja lollo 'juhm; lollakas, juhmakas'
soome mrd lolli 'narr, loll, rumal; paks, lodev, laisk'
isuri lolloi 'rumal, loll'
? karjala ľoľľo 'vennas (venna hellitusnimi)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teiste keelkondade keeltes, nt rootsi kõnek lolla 'maakas, rumal ja naiivne naisterahvas', saksa mrd lulle, löll(e), lülle 'mõistmatu, rumal', itaalia lollo 'mõistmatu, rumal'. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Loll 'väiksemate vaimsete võimetega'.

lora : lora : lora 'tühi jutt, loba'
◊ lorisema, lorris, loru, lõrisema, lõrrama
● liivi lorīkšõ 'välja voolata; lobiseda'
vadja lorisa 'lobiseda'
soome lorista 'soriseda, loriseda; vuliseda, suliseda'
isuri loru 'lobiseja'
karjala lorissa 'soriseda, loriseda; vuliseda, suliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades larisema, lira, lurisema, lärisema, lörisema, jorisema, korisema, norisema, sorama, torisema, lobama. Eesti keelest on laenatud liivi lorā 'hoopleja, kiidukukk'; lorū 'loba', eestirootsi låra 'rumal jutt', läti mrd lorāt, lorizāt 'lorama, lorisema' ja baltisaksa lorren 'lobisema, latrama'.

molu : molu : molu '(rumal, kohtlane) nägu, lõust v suu; tobu, loll, molkus, mölakas'
← saksa Maul '(looma)suu, lõuad'
On peetud ka häälikuliselt ajendatud tüveks, lähedane tüvi on molkus.

möga : möga : möga 'segane, arusaamatu v rumal, mõttetu jutt; sellise jutu ajaja'; kõnek 'puderjas v körtjas mass'
◊ mögisema
● liivi mõgā 'müra, lärm'
vadja mökisä 'määgida, mökitada; pomiseda, mögiseda; toriseda, pahandada'
soome mökä 'müra, kära, lärm'
isuri mögü 'müra, kära, lärm'
Aunuse karjala mögištä 'segaseid, ebaselgeid hääli tekitada, mõmiseda'
lüüdi mögišta, mögäitä 'nuriseda, toriseda'
vepsa mögišta 'ammuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades mökitama, möks, möla, mörisema, mügisema, rögisema.

nadi : nadi : nadi 'kalts, räbal; kehv, vilets, niru; sobimatu, rumal, inetu'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

ohmu : ohmu : ohmut kõnek 'rumal, taipamatu, tohman, tobuke'
● vadja vohma 'rumal, loll, hull'
isuri vohma 'loll, narr, rumal'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas tohm.

opakas : opaka : opakat 'rumal, loll; löök, hoop'
Võib olla tüve uppis variant.

plära : plära : plära 'alusetu, rumal v tühine jutt; lora, loba' lärisema

prosta : prosta : prostat kõnek 'lihtlabane'; mrd 'rumal, kohtlane; ropp, räpane, kasimatu'
← vene prostój 'lihtne, tavaline; labane', próstyj 'lihtne, tavaline; kare, jäme; jõhker, mühaklik, rohmakas', prósto 'lihtsalt; on lihtne'
Eesti sõna lähtub vene omadussõna lühivormist.

pärdik : pärdiku : pärdikut 'väike sihvakas, ümara pea ja lüheldase koonuga Aafrika ahv (Cercopithecus), vahel ka muu ahv'
Tõenäoliselt tuletatud pühak Bartolomeuse eestipärasest nimevariandist Pärtel, Pärt. Rahvausundis oli Pärt õnnetooja või pahategija ning tembutaja, loll ja rumal. Eesti keelest võib olla laenatud läti pērtiķis 'ahv, pärdik'.

rumal : rumala : rumalat '(inimese kohta:) piiratud mõistusega, väheste vaimuannetega, juhm, loll; (teo, juhtumi kohta:) ebameeldiv, piinlikult narr; (sõna, jutu kohta:) ropp, rõve'
● liivi rumāli 'räpane, määrdunud, must'
Salatsi liivi rumal 'rumal, loll'
vadja ruma 'jäme, kore; räme, ragisev; rohmakas; jõhker, toores; halb, paha, vilets; lihtne; vähenõudlik (toidu suhtes)', rumala 'jäme, toores, jõhker, mühakas'
soome ruma 'inetu, näotu; ebameeldiv, halb, raske; ebaviisakas, sobimatu; ebaõige, laiduväärt, alatu'; mrd 'suur, rohke; ablas; kiire, äkiline'
isuri ruma 'inetu, näotu; rohmakas, vilets (töö); ablas'
Aunuse karjala ruma 'ablas, valimatu toidu suhtes; vastupidav; töökas; julge; inetu; sügav, raske (une kohta)'
lüüdi ruma 'ablas'
vepsa ruma 'ablas, valimatu toidu suhtes'
saami ropmi 'inetu, sobimatu'
Läänemeresoome-saami tüvi, on arvatud, et algselt häälikuliselt ajendatud. Saami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud.

sõge : sõgeda : sõgedat 'rumal, segane; mõistust mitte arvestav, tunnetel v vaistul põhinev, arutu, meeletu; (kerge kirumissõna:) hullvaim, pimeloom, põrguline; pime, nägemisvõimetu'
○ kirderanniku soge
● liivi so’gdõ 'pime, nägemisvõimetu'
vadja sõkõa 'pime, nägemisvõimetu; harimatu, tume; toores, ebaküps'
soome sokea 'pime, nägemisvõimetu'
isuri sokkiia 'pime, nägemisvõimetu'
Aunuse karjala sogei 'pime, nägemisvõimetu'
lüüdi soged 'pime, nägemisvõimetu'
vepsa soged 'pime, nägemisvõimetu'
Võib olla tuletis soga tüvest.

tobu : tobu : tobu 'napakas inimene, ohmu; rumal'
◊ tobe
● soome mrd topo 'rumal, loll, juhm, lihtsameelne'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnas tobi. Vt ka topakas ja topp1 .

togu : togu : togu 'tobu, ohmu; tobe, napakas, rumal'
● soome mrd tokoi 'lollpea, juhmard', toko liitsõnas tokopää 'lollpea, juhmard; vastuhakkaja'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas tokerdama.

tohman : tohmani : tohmanit 'rumal, juhm inimene, ohmu'
○ tuhmann, tohkman
← baltisaksa Doofmann 'lollpea'
Teisalt on arvatud, et tegemist on vene laenuga, ← vene fófan 'tobu, tolvan, ohmu', kuid see sobib häälikuliselt vähem.

tola : tola : tola 'narr, kloun, veiderdaja; tobu, lollpea; poole aruga, napakas'
● ? soome mrd toli 'vähese aruga; tõsine; tark', tolikka, tolero 'rumal; rumaluhke, jutukas inimene; poisinolk; väike haug'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest on laenatud soome mrd tola 'vähese aruga' ja eestirootsi tåla 'tobu, loll; narr, kloun'. Vt ka tolvan.

tolgus : tolguse : tolgust 'rumal inimene, tola, tobu' tolk1

totakas : totaka : totakat 'rumal, napakas; arutult veider, jabur, tobe'
◊ totu
Häälikuliselt ajendatud tüvi. On arvatud, et tüve vasted võivad olla soome totto 'karjapasun' ja vepsa tototada 'lobiseda, juttu ajada'. Vt ka totter.

totter : totra : totrat '(inimese kohta:) vaimselt nürimeelne, napakas, tobu; (asjaolude, olukorra jms kohta:) tobe, rumal, naeruväärne'
← alamsaksa dotters 'saamatu, kohmakas, jõuetu inimene'
On ka arvatud, et sama tüvi mis sõnas totakas.

tuhm : tuhmi : tuhmi 'läiketu, säratu, matt, halvasti läbipaistev; ereduseta, vähese intensiivsusega, nõrk; (meelte, vaimsete võimete kohta:) tönts, nüri, tuim'
● vadja tuhma 'loll, rumal'
soome tuhma 'sobimatu, rumal; rõve, ropp'; lastek 'paha; tige, kuri; juhm'
isuri tuhma 'loll, rumal'
Aunuse karjala tuhmu 'inetu; sobimatu, paha; vilets; loll, rumal, harimatu'
lüüdi tuhm(e͔) 'loll, rumal; inetu'
vepsa tuhm 'lollpea, mühkam'
saami dosmut 'solvuda, pahaseks saada'
Läänemeresoome-saami tüvi. Vt ka tuhnus.

tuhnus : tuhnuse : tuhnust 'juhmakas, totakas'
Tuletis murdesõnast tuhn 'tuhm; rumal', mis on tõenäoliselt tüve tuhm reeglipäratu variant. Vt ka tuunjas.

tölp : tölbi : tölpi 'tömp, lühikeseks lõigatud, nudi; juhm, rumal, tuim, ilmetu'; mrd 'poolkasukas'
● liivi toļp 'nüri, tömp'
soome mrd tölppä 'nüri, tömp; lühike, jässakas, tönts; loll, juhm'
Aunuse karjala tölppü 'punn, prunt, tropp'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Osaliselt võib olla mõjutanud saksa Tölpel 'tölplane; kohmakas inimene, käpard, juhmakas'. Soome vastet võib olla mõjutanud rootsi tölp 'mühakas, mats, molkus'.

tömp : tömbi : tömpi 'ümara v lameda otsaga, nüri; jäme ja kohmakas; juhm, rumal, tuim, ilmetu'
○ tümp
? ← alamsaksa stump 'nüri, tömp; nürimeelne, rumal, kogenematu'
Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi, mille vaste võib olla soome mrd tömperö, tömpperö 'põrunud, nupust nikastanud inimene', lähedane tüvi on nt tomp.

tülp : tülbi : tülpi 'tönts, väsinud, tuim'
● liivi tilp 'nüri, tömp'
vadja tülppä 'halvasti lõikav; nüri, tömp; nürimeelne, rumal, tönts'
soome tylppä 'nüri, tömp'
isuri tülppä 'nüri, tömp; halvasti lõikav'
Aunuse karjala tülppü 'halvasti lõikav'
vepsa ťüpäk 'nüri, tömp; laisk'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et tuletis tüvest, mis esineb vanemas murdekeeles registreeritud sõnas tülts, tönts.