[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

lõhi : lõhe : lõhet 'jõgedes kudev maitsva roosa lihaga põhjapoolsete merede siirdekala (Salmo salar)'
← balti
leedu lašiša 'lõhi'
läti lasis 'lõhi'
preisi lasasso 'lõhi'
● vadja lõhi 'lõhi'
soome lohi 'lõhi'
isuri lohi 'lõhi'
Aunuse karjala lohi 'lõhi'
lüüdi lohi 'lõhi'
vepsa lohi 'lõhi'
saami luossa 'lõhi'

roosa : roosa : roosat 'kibuvitsaõie värvi, kahvatupunane'; piltl '(liiga) optimistlik, õnnelik, rõõmus, muretu, kerge'
← saksa rosa 'roosa'
Ka sõna piltlik tähendus on saksa keelest laenatud, vrd saksa durch eine rosa Brille betrachten piltl 'läbi roosade prillide vaatama'. Saksa värvinimetus lähtub ladina sõnast rosa 'roos' ( roos).

roosk : roosa : rooska 'piits, kantsik, nuut'
← vene rózga 'vits, roosk; (hrl mitm) vitsahoobid, peks, ihunuhtlus'
Häälikulistel põhjustel on laenamist vene keelest ka kaheldavaks peetud. Erandlik häälikuline kuju võib olla tekkinud segunemisel mõne teise tüvega, nt rood1.

särg : särje : särge 'mage- ja riimveekala (Rutilus rutilus)'
● liivi särg 'roosärg, särg'
vadja särtši, särtšä 'särg'
soome särki 'särg'
isuri särgi 'särg'
Aunuse karjala särgi 'särg'
lüüdi šäŕg 'särg'
vepsa säŕǵ 'särg'
ersa seŕge 'särg'
mokša śäŕge 'särg'
mari šereŋge 'särg'
handi lär 'kiisk'
mansi tārka 'kiisk'
Soome-ugri tüvi. Teisalt on arvatud, et läänemeresoome ja volga keeltes võib olla balti laen, ← balti *sark-, mille vasted on läti sarks 'punakas', sarkans 'punane', leedu sarkanas 'ere, roosa, helepunane'.