[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kõmpima : kõmpida : kõmbin 'kõndima, astuma'
◊ komp2
● soome kompia 'roomata, neljakäpukil käia'
karjala kompuisin 'käpuli, käpakil'
lüüdi gombuštši 'käpuli, käpakil'
vepsa kompta 'neljakäpukil käia'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnades kompama ja komberdama.

kõndima : kõndida : kõnnin 'käima, astuma, sammuma'
● soome kontata 'roomata, käpakil liikuda'
isuri kontia 'kõndida'; kondada 'jalutada'
karjala kontata 'roomata, käpakil liikuda'
lüüdi kontomel 'käpuli'
Läänemeresoome tüvi. Karjala sõna võib olla soome laen. Võib ka olla tüve kont1 variant, samuti on arvatud, et tüve kand variant. Vt ka kondama.

made : mademe : madet 'platvormi moodi trepipealne; trepi vaheplatvorm; purre'
◊ madel
On arvatud, et tüve vasted võivad olla Salatsi liivi matt 'roomata', soome mataa 'roomata, aeglaselt liikuda' ning ersa madamo 'lava, sild'. Sel juhul võib olla sama tüvi mis sõnas madal. Vt ka madu.

pugema : pugeda : poen 'end mahutades, väiksemaks tehes kitsamasse kohta, sellest läbi v välja minema; hiilima, lipsama; peidukohta minema, varjuma; kellelegi väga ligi minema; kellelegi meeldida püüdma, lipitsema'
◊ poetama
● liivi pu’ggõ 'roomata, (peitu) pugeda'
soome pukea 'riietada, riidesse panna'
lüüdi pugoittada 'pista'
vepsa pugetada '(sisse, taha) ajada v pista'
? saami bohkat 'puurida'
? ungari bújik 'peituma, pugema', búvik 'hiilima, lipsama'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Vt ka poikvel, pugerik.

roomama : roomata : rooman 'kehaga pinnale toetudes kõhuli ja käte-jalgade abil või loogeldes (edasi) liikuma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Murretes esineb lähedane tüvi röömama, mille läänemeresoome vasted on vadja röömiä '(käpuli) roomata', soome ryömiä 'roomata', isuri röömiä '(käpuli) roomata', Aunuse karjala rüömie 'roomata; kahlata, sumada', lüüdi rüömidä '(käpuli) roomata'.

rübelema : rübelda : rübelen 'takistusega võideldes, ennast siia-sinna liigutades (vees, pehmes pinnases) liikuma; vähkrema, püherdama; siplema, nihelema; rügama; rüselema; (rahutult) siia-sinna liikuma, ringi aelema'
◊ rüblik, rüvetama
● vadja rüvetä 'supelda, kümmelda; ujuda'
soome rypeä 'väherda, püherdada; soputada (lindude kohta)'
isuri rüveťťüä 'määrduda'
Aunuse karjala rübie 'soputada (lindude kohta), püherdada; roomata, käpuli käia'
lüüdi rübödä 'soputada (lindude kohta)'
Läänemeresoome tüvi. Sõna tähendust on ilmselt osaliselt mõjutanud rabelema, rabama. Vt ka püretama, rübima, rüve.

ujuma : ujuda : ujun 'vees edasi liikuma ilma põhja toetumata; vee pinnal püsima, seal kergelt liikuma'
◊ uim2
● liivi vȯigõ 'ujuda'
vadja ujua 'ujuda'
soome uida 'ujuda'
isuri ujjuua 'ujuda'
Aunuse karjala uidua 'ujuda'
lüüdi uivada 'ujuda; roomata'
vepsa ujuda 'ujuda; roomata'
saami vuodjat 'ujuda; roomata'
ersa ujems 'ujuma; roomama'
mokša ujəms 'ujuma; roomama'
mari ijaš 'ujuma'
udmurdi ujani̮ 'ujuma; roomama'
komi ujni̮ 'ujuma; sumpama, kahlama'
handi wǫś- 'ujuma'
lõunahandi üj- 'roomama'
mansi uji- 'ujuma; sumpama, kahlama'
ungari uszik 'ujuma'
neenetsi ŋoχəl- 'ujuma'
metsaneenetsi ŋū- 'ujuma'
sölkupi ū- 'ujuma'
Uurali tüvi. Tuletis uim on moodustatud arvatavasti liitega *-ime. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesidleidub ka tunguusi keeltes, nt evengi uju- 'ujuma (lindude kohta)'. Vt ka oit, uisk, uitama.

vilama : vilada : vilan 'kiiresti liikuma'
◊ vilajas, vile2
● liivi vi’llõ 'virvendada, vilkuda'
soome vilistä 'vihiseda, vilksatada'; vilahtaa 'vilksatada; välgatada; sähvatada'
isuri vilissä, vilahtaa 'vilksatada'
Aunuse karjala vilištä 'roomata; vaikselt liikuda; hulkuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Sama tüvi võib olla sõnades vilisema, vilgas, vilk ja viltu. Lähedane tüvi on nt sõnas volask.