[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

enam 'rohkem; sellest peale, edaspidi (eitavas lauses)'
● liivi je’nnõ 'palju', je’mbit, jemīņ 'rohkem'
vadja enäpi 'rohkem; enamasti'
soome enä 'suur; palju'
isuri enämbi 'enam'
Aunuse karjala enäm, enämbi 'enam, rohkem'
lüüdi eńämb(i) 'enam, rohkem'
vepsa enamb 'enam, rohkem'
saami eatnagat (mitm) 'paljud', eatnat 'palju, rohkesti; paljud, palju', eanet 'enam, rohkem; mitu, mitmed'
ersa ińe 'suur'
mokša ińä 'suur'
idahandi eṇə, ä̆ṇə 'paks'
mansi janiγ 'suur'
? nganassaani aniʔe 'suur'
Soome-ugri või uurali tüvi. Eesti sõna on keskvõrdevorm vanast omadussõnast, mis tähendas 'suur'. Vt ka onu.

hästi 'nii, et millegagi ollakse rohkem kui ainult rahul' hüva

kallis : kalli : kallist 'hinnaline, palju maksev, kulukas; tähtis, väärtuslik; armas, südamelähedane; õnnis, püha, pühalik'
● Salatsi liivi kaľľ, kalds 'hinnaline, palju maksev'
vadja kallis 'hinnaline, palju maksev; armas; püha, pühade (päev)'
soome kallis 'hinnaline, palju maksev; väärtuslik, tähtis; armas'
isuri kallis 'hinnaline, palju maksev; armas; püha, pühade (päev)'
Aunuse karjala kaľľiš 'hinnaline, palju maksev; väärtuslik, tähtis; püha, pühade (päev); armas'
lüüdi kaľľiž 'hinnaline, palju maksev; väärtuslik, tähtis; armas'
vepsa kaľľiž 'hinnaline, palju maksev; väärtuslik, tähtis; armas'
On oletatud, et indoeuroopa (eelgermaani) laen, ← indoeuroopa *h₂al-ye-(s), *h₂al-yo-(s), mille vaste on vanaislandi elja 'armuke, kõrvalnaine', elskr 'armas'. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud liivi kallim (keskvõrre) 'hinnalisem, rohkem maksev'.

kuker-2 liitsõnas kukerpuu 'kollaste õite ja piklike punaste marjadega astlaline põõsastaim (Berberis)'; mrd 'kuslapuu'
◊ kukits
On arvatud, et tuletis samast tüvest mis murdesõnas kukk 'käbi; kupar; nutt, nupukujuline õisik'. Sel juhul läänemeresoome tüvi, mille vasted on ka vadja kukka 'lill; õis', soome kukka 'lill', isuri lill, Aunuse karjala kukku 'lill'. Rahvakeeles on kukerpuu tähenduses rohkem kasutusel olnud laensõna paburits, murretes esinevad samas tähenduses ka kukerkuusk ja kukepuu. kukits on tuletis liitega -its . Vt ka kukal, kukkur, kupar.

pigem 'rohkem, tõenäolisemalt, õigemini, hoopis; parem, eelistatavalt; meelsamini' pea2

rohke : rohke : rohket 'rikkalik, arvukas, ohter'; van 'rikkalikult andev, helde'; mrd 'julge'
? ← alggermaani *wraskwa-
vanaislandi rǫsk-r 'julge, energiline, korralik, tubli'
islandi röskur 'kiire, energiline'
● vadja rohkõa 'julge, vapper', rohkõapi 'rohkem; enamasti', rõhgaa 'väga; väga palju; kõvasti, valjusti; tõhusalt'
soome rohkea 'julge, kartmatu, vapper; rohke'
isuri rohkia 'julge'; rohkiaamb 'rohkem'
Aunuse karjala rohkei 'julge; osav, tragi, hakkaja; rohke'
Oletatud laenu on raske täpsemalt dateerida, tegemist võib olla ka noorema, skandinaavia laenuga.

vaid (vastandav sidesõna, esineb ainult eitava lauseosa v lause järel); 'mitte rohkem kui, ainult'
● vadja vaitõs 'ainult, vaid, üksnes'
soome vain 'ainult, vaid, üksnes'
lüüdi vai 'vaid, ainult, alles, aga'
vepsa vaiše 'vaid, ainult, alles, aga'
Tõenäoliselt viisiütleva käände vorm tüvest vaja.