[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 15 artiklit

hein : heina : heina 'niitudel, põldudel vm kasvav rohi, mida kasutatakse tavaliselt loomasöödana'
lõunaeesti hain
balti
leedu šienas 'hein'
läti siens 'hein'
liivi āina 'rohi; hein'
vadja einä 'hein; rohi, rohttaim'
soome heinä 'hein'
isuri heinä 'hein; umbrohi'
Aunuse karjala heińü 'rohi; hein; umbrohi'
lüüdi heiń 'hein; umbrohi'
vepsa hii̯n 'rohi; hein'
saami suoidni 'hein'

kulu1 : kulu : kulu 'eelmise aasta kuivanud rohi'
balti
leedu kūlės 'teravilja nõgihaigus'
läti kūla 'kulu'
liivi kul 'kulu'
vadja kulo 'kulu'
soome kulo 'kulu; kulutuli; metsatulekahju'
isuri kulo 'vana hein, kulu'
Aunuse karjala kulo 'kulu'
lüüdi kulo 'kulu'
vepsa kulo 'kulu'

kõrs : kõrre : kõrt 'umbsete sõlmedega seest õõnes taimevars'
kirderanniku kors
balti *karti
leedu kartis 'teivas, latt; (mitm) pikk rohi, hein'
vadja kõrsi 'kõrs; kõrrepõld'
soome korsi 'kõrs'
Aunuse karjala korzi 'kõrs, vars'
lüüdi korž 'kõrs'
vepsa korz 'kõrs, vars'

liikva : liikva : liikvat 'eeterpiiritus'
liikver
Tõenäoliselt on laenuallikas eeterpiirituse ladinakeelse nimetuse liquor anodynus lühendatud variant Liquor, mida on arvatavasti kasutatud (balti)saksa keeles (ladina liquor 'vedel olek; vedelik, eriti vesi'). Eesti vanemast murdekeelest on kirja pandud ka variandid liikvaater, liikvasser, nii võib oletada, et nende laenuallikad on olnud nt alamsaksa *līkwater ja (balti)saksa *Likwasser ( alamsaksa water 'vesi', saksa Wasser 'vesi'). Variant liikva võib osutada ka rahvaetümoloogilisele seostamisele liikuma tüvega. Eesti keelest on laenatud eestirootsi līkva-äle, līkväre-äle 'rohi erinevate sisehaiguste vastu'; līkvärt 'Hoffmanni tilgad' (← murdevariandid liikvar, liikvari-eli).

loog : loo : loogu 'mahaniidetud hein'
alggermaani *slōǥa-z, *slōǥijōn-
islandi slægja 'värskelt niidetud rohi, hein'
rootsi mrd slog '(heina)kaar, loog; niidetud koht; (metsa)lagendik'
vadja looko, looku 'loog'
soome luoko 'loog'
isuri luolla (alalütlev) 'lool'
Aunuse karjala luogo 'loog'
lüüdi luog 'loog'
vepsa logo 'loog'
Isuri vaste võib olla eesti või soome keelest laenatud.

muru1 : muru : muru 'maad kattev madal tihe rohi'
Tüve vaste võib olla soome mrd muro 'vesihein (Stellaria media)' ja tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *mūrōn(-), mille vaste tütarkeeltes on nt hollandi muur 'vesihein'. Eesti keelest võivad olla laenatud vadja muro, muru 'muru, murukamar; vainu' ja isuri muro 'õuemuru'.

rai- liitsõnas raihein 'mättataoliste puhmikutena kasvav tähkõisikuga kõrreline heintaim (Lolium)'
saksa Raigras 'raihein'
Laenuallikas on liitsõna, mille esikomponent on laenatud, järelkomponent tõlgitud (saksa Gras 'rohi; heintaim').

roheline : rohelise : rohelist 'muru, puulehtede, taimede värvi; küpsemata, valmimata, toores' rohi

rohi : rohu : rohtu 'mitmesugused heintaimed üldiselt, rohttaimedest taimkate; ravim'
lõunaeesti ruuh
roheline
?alggermaani *grōzō
keskülemsaksa gruose 'noor võrse; kevadine rohelus'
● ? liivi u(v) 'linnurohi (Polygonum arenastrum); kraavluga [?]'
Salatsi liivi ruoi 'heintaimed üldiselt, rohttaimedest taimkate; ravim'
vadja roho 'heintaimed üldiselt, rohttaimedest taimkate; umbrohi; rohttaim; ravim'
soome ruoho 'heintaimed üldiselt, rohttaimedest taimkate; rohttaim; pilliroog'
isuri roho, rooho 'heintaimed üldiselt, rohttaimedest taimkate; rohttaim'
karjala ruoho 'heintaimed üldiselt, rohttaimedest taimkate'
vepsa roho 'kõrkjas, pilliroog; hundinui'
Eesti keelest on laenatud soome mrd rohi 'heintaimed üldiselt, rohttaimedest taimkate'. Vt ka roht.

roht : rohu : rohtu mrd 'rohi'
?indoeuroopa *ghróH-to-(n)-, *ghróH-tu-
vanaislandi gróð-r, gróði 'taim, ravimtaim; (juurde)kasv'
rootsi grodd 'idu'
vadja rohto 'heintaimed üldiselt'
soome rohto 'ravim'; mrd 'ravimtaim; umbrohi; loomasööt'
On ka arvatud, et sõna on läänemeresoome tuletis tüvest rohi.

tang : tangu : tangu 'teravilja kooritud ja purustatud tera; lihastes parasiteeriv paelussivastne, tsüstitserk, finn'
?alggermaani *stangō
vanaislandi stǫng 'ritv, latt, teivas'
rootsi mrd stagg 'jäik rohi; kõrs, agan(ad); ogalik'
Esitatud laenuallikas eeldab tähendusmuutust 'miski torkav, astel, teravik, ohe (teraviljal), kõrs' > '(vilja)tera'. Muutus võis olla toimunud juba laenuandja poolel, sellele võimalusele viitab germaani allikaga samast indoeuroopa tüvest lähtuv vanakreeka stáchys 'viljapea'. Ligilähedane tähendusmuutus on toimunud ka nt sõnas tera. Tõenäoliselt on pisut hiljem samast allikast laenatud soome tanko 'ritv, latt, teivas, varras; kang'. Teisalt on oletatud, et sõnas on läänemeresoome-mordva tüvi, mille vasted on liivi danktõ, dankti 'tugev; terve, tubli', soome tankea 'kange, jäik' ja mokša mrd taŋgəda 'tugev, kõva'. Sel juhul oleks tüve algne tähendus olnud 'kõva'. Eesti keelest on laenatud läti mrd tengas '(herneste ja ubadega keedetud) odratangud; tambitud kanep' ning soome mrd tanko 'tang'.

tarn : tarna : tarna 'niiskeis ja soostunud kohtades kasvav kolmekandiliste vartega, tupetaoliste kitsaste lehtedega rohttaim (Carex)'; mrd 'kuluhein'
algindoiraani *trna-
vanaindia tŕ̥ṇa- 'rohi, taim; õlg, kõrs'
saka tarra- 'rohi, hein'
soome taarna, van srmt tarna 'mõõkrohi (Cladium)'; mrd 'tarn; soohein'; van srmt 'kastik (Calamagrostis)'
udmurdi turi̮n 'rohi; hein'
komi turun 'rohi; hein'
Võib olla ka pisut hilisem, algiraani laen. Vt ka taarn.

timut : timuti : timutit 'kareda rulja pöörispeaga kõrreline heintaim (Phleum)'
tim(m)ot, timutis, tim(m)at, tiimut, timmand, timu, timuk(as), timmuk(as), timakas, ti(i)musk
saksa Timothy-, Timotheus-, Timotheegras 'timut'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud taimenimetus lähtub Timothy Hansoni eesnimest, kes tõi selle taime Ameerikast Euroopasse. Saksa taimenimetus on liitsõna (Gras 'rohi, hein'), eesti keelde on laenatud ainult esikomponent.

turd : turra : turda 'poolkuiv; natuke niiske ja seetõttu vettpidav; turske, priske'
liivi turdõ 'mädaneda, roiskuda'
vadja turta 'tuim, kangestunud, tundetu; halvatud'
soome turta 'tuim, kangestunud, tundetu; loid, ükskõikne, hingetu'; van kirjak 'viljatu v pehkinud (puu)'; mrd 'vettinud, sinetunud, sitkeks muutunud (puu kohta); maitsetu, toores, poolküps (toidu kohta)'
isuri turra 'tuim, kangestunud, tundetu; pehkinud või kuivanud (puu kohta)'
karjala turto 'jalal kuivav (puu kohta)'
? mari turtaš 'kortsu minema; vähenema, kahanema; kössi v kõverasse tõmbuma'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mari tüvi. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. Teisalt on oletatud, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *sturđa-, mille vaste on vanaislandi storð 'rohi; noor puu'.

ädal : ädala : ädalat 'pärast niitmist uuesti kasvama hakanud rohi'
balti
leedu atolas 'ädal'
läti atāls 'ädal'
preisi attolis 'ädal'
liivi addõl 'ädal'
Eesti keelest on laenatud vadja ätälä 'ädal', isuri ättäälä 'ädal' ja soome mrd ätelä 'ädal'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur