[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kirka : kirka : kirkat 'risti varre otsa kinnitatud ühe v kahe terava otsaga tööriist kõva pinnase, kivimi, jää vms purustamiseks'
◊ kirgas1
← vene kirká 'kirka; kõblas'
kirgas1 on as-lõpuliste sõnade analoogial kujunenud tüve rööpvariant. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kirk 'kirka'.

pagan : pagana : paganat 'risti- (v juudi, muhamedi) usku mittekuuluv inimene; kurivaim'
← vanavene poganŭ 'paganlik'
● liivi pagānõz 'mittekristlane'
vadja pagana 'kurat; mittekristlane; tige; räpane'
soome pakana (vandesõna); 'mittekristlane'
isuri pakkaana 'toiduks kõlbmatu aine; pagan(lik); paha, tige'
Aunuse karjala pagan 'toiduks kõlbmatu; porine, räpane'
lüüdi pagan 'räpane; toiduks kõlbmatu'
vepsa pagan 'räpane; toiduks kõlbmatu; paha, tige; sügelus, sügelised'
Vanavene sõna pärineb ladina keelest, ← ladina paganus 'külaelanik, maamees, talupoeg; külale või maapiirkonnale omane'. Ladina sõna tähendus 'mittekristlane' on hilisemast ajast, kui kristlus oli jõudnud levida linnades, aga mitte veel maaelanikkonna hulgas. Isuri, karjala, lüüdi ja vepsa vastete tähendust on mõjutanud vene keel, vrd vene pogányj 'mittesöödav; vastik; vilets, rämps', pógan’ 'jälkus, ilgus, rämps', pogánit’ 'ära määrima, solkima; rüvetama'. Teise arvamuse järgi on tüvi eesti ja liivi keeles laenatud ladina keelest sakslaste vahendusel ning ka soome keeles on tüvi ladina laen. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pagan (leebe vandesõna).

põikama : põigata : põikan 'liikumissuunast kõrvale pöörama, kiiresti kõrvale tõmbuma; korraks kuhugi minema v kuskilt läbi astuma v sõitma'
○ kirderanniku poikama
◊ põiki
● vadja poiki, poikumi 'põigiti', põittši 'alates, saadik'
soome poiketa 'kõrvale põigata; läbi astuda; erandit teha'
isuri poikki 'katki'
Aunuse karjala poiketa 'kõrvale tõmbuda, ära minna'
lüüdi poikki 'põiki, üle; risti'
vepsa poikhez 'risti, põiki; vastupidi'
Läänemeresoome tüvi.

rist : risti : risti '(hrl täisnurgi) lõikuvatest sirgjoontest moodustatud kujund v märk; samakujuline ese; ristumiskoht'; piltl 'raskused, mured'
← vanavene krĭstŭ 'rist'
● liivi rišt 'rist; risti (kaardimast)'
vadja rissi 'rist; ristpiste(tikand); risti (kaardimast); ristimine; raskused, mured'
soome risti 'rist; ristumiskoht; risti (kaardimast); raskused, mured'
isuri risti 'rist; ristimine; teerist; risti (kaardimast)'
Aunuse karjala ristu 'rist; raskused, mured; ristamisi laotud hunnik, riit; märk, ristike, linnuke'
lüüdi rist(e͔) 'rist; ristamisi laotud hunnik'
vepsa ŕist 'rist; miski ristamisi pandu; (mitm) pesunõu alus; risti (kaardimast); punane riie, mida peiupoiss pulmas kannab risti üle õla'
Vanavene tüvi lähtub vahenduskeelte kaudu kreekakeelsest ristiusu lunastaja lisanimest Christós 'Kristus, võitu, salvitu'. Alguses on sõna tähendanud ainult Jeesus Kristust, hiljem aga hakanud märkima ristilöödud Kristuse kuju ja lõpuks risti kujundit üldiselt. Vt ka risti-, ristima, rästi.

risti- 'kristlik'
← ladina Christi (omastav) 'Kristuse'
← alamsaksa kristen 'kristlik, risti-; kristlane'
← saksa Christ-, Christen- 'kristlik, risti-'
Tüvi esineb liitsõnades ristiusk, ristiinimene, ristikirik, ristikogudus, ristirahvas. Need liitsõnad on osalised tõlkelaenud, vrd nt ladina fides Christi 'Kristuse usk, s.o ristiusk', saksa Christenglaube 'ristiusk', Christenmensch 'ristiinimene, kristlane'. Rist ristiusu sümbolina oli Eestis kindlasti tuntud juba enne läänest tulnud ristiusustamist. Nii segunes teatud seostes Kristuse nimi keeles juba varem esinenud tüvega rist ning tänapäeva keeletajus ongi need tüved eristamatud.

ristima : ristida : ristin 'kristlikku kogudusse vastuvõtmisel vett pähe piserdama v vette kastma; sellise toiminguga kedagi ristiusku pöörama; nime andma v panema'
← vanavene krĭstiti 'ristima; risti lööma'
● liivi rištõ 'ristida'
vadja rissiä 'ristida; risti ette lüüa; (risti ette lüües) palvetada'
soome ristiä 'ristida; nime panna, nimetada, kutsuda; risti ette lüüa'
isuri ristiä 'ristida'
Aunuse karjala riśťie 'ristida; risti ette lüüa'
lüüdi rišťidä 'ristida; risti ette lüüa'
vepsa ŕisťťa 'ristida; risti ette lüüa'
Sellele, et sõna on laenatud vanavene või kirikuslaavi keelest, mitte aga nt läänest tulnud misjoni käigus eesti keeles tuletatud, viitab asjaolu, et ristimise toimetamist tähistav tegusõna on tuletatud ristimärki tähistavast tüvest üksnes slaavi keeltes. Vt ka rist.

rõhk : rõhu : rõhku 'pinnale risti mõjuv jõud; millegi esiletõstmine; surve'
● ? soome rehkiä 'rügada, rassida; mürada, möllata'
? Aunuse karjala riehkie 'lüüa, peksta, taguda; lehvitada, vehkida'
? lüüdi riehkidä 'rängalt lüüa, peksta'
? vepsa rehkta 'raputada, põrutada; rebida, kiskuda'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mille vaste on ka murdesõna rehkma 'vehkima, materdama'. Lähedane tüvi on nt sõnas rähklema. Vt ka rõhuma ja rõht.