[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

rist : risti : risti '(hrl täisnurgi) lõikuvatest sirgjoontest moodustatud kujund v märk; samakujuline ese; ristumiskoht'; piltl 'raskused, mured'
← vanavene krĭstŭ 'rist'
● liivi rišt 'rist; risti (kaardimast)'
vadja rissi 'rist; ristpiste(tikand); risti (kaardimast); ristimine; raskused, mured'
soome risti 'rist; ristumiskoht; risti (kaardimast); raskused, mured'
isuri risti 'rist; ristimine; teerist; risti (kaardimast)'
Aunuse karjala ristu 'rist; raskused, mured; ristamisi laotud hunnik, riit; märk, ristike, linnuke'
lüüdi rist(e͔) 'rist; ristamisi laotud hunnik'
vepsa ŕist 'rist; miski ristamisi pandu; (mitm) pesunõu alus; risti (kaardimast); punane riie, mida peiupoiss pulmas kannab risti üle õla'
Vanavene tüvi lähtub vahenduskeelte kaudu kreekakeelsest ristiusu lunastaja lisanimest Christós 'Kristus, võitu, salvitu'. Alguses on sõna tähendanud ainult Jeesus Kristust, hiljem aga hakanud märkima ristilöödud Kristuse kuju ja lõpuks risti kujundit üldiselt. Vt ka risti-, ristima, rästi.

risti- 'kristlik'
← ladina Christi (omastav) 'Kristuse'
← alamsaksa kristen 'kristlik, risti-; kristlane'
← saksa Christ-, Christen- 'kristlik, risti-'
Tüvi esineb liitsõnades ristiusk, ristiinimene, ristikirik, ristikogudus, ristirahvas. Need liitsõnad on osalised tõlkelaenud, vrd nt ladina fides Christi 'Kristuse usk, s.o ristiusk', saksa Christenglaube 'ristiusk', Christenmensch 'ristiinimene, kristlane'. Rist ristiusu sümbolina oli Eestis kindlasti tuntud juba enne läänest tulnud ristiusustamist. Nii segunes teatud seostes Kristuse nimi keeles juba varem esinenud tüvega rist ning tänapäeva keeletajus ongi need tüved eristamatud.

ristima : ristida : ristin 'kristlikku kogudusse vastuvõtmisel vett pähe piserdama v vette kastma; sellise toiminguga kedagi ristiusku pöörama; nime andma v panema'
← vanavene krĭstiti 'ristima; risti lööma'
● liivi rištõ 'ristida'
vadja rissiä 'ristida; risti ette lüüa; (risti ette lüües) palvetada'
soome ristiä 'ristida; nime panna, nimetada, kutsuda; risti ette lüüa'
isuri ristiä 'ristida'
Aunuse karjala riśťie 'ristida; risti ette lüüa'
lüüdi rišťidä 'ristida; risti ette lüüa'
vepsa ŕisťťa 'ristida; risti ette lüüa'
Sellele, et sõna on laenatud vanavene või kirikuslaavi keelest, mitte aga nt läänest tulnud misjoni käigus eesti keeles tuletatud, viitab asjaolu, et ristimise toimetamist tähistav tegusõna on tuletatud ristimärki tähistavast tüvest üksnes slaavi keeltes. Vt ka rist.

rästi liitsõnas risti-rästi 'põigiti'
◊ rästik
● liivi räštī liitsõnas rištī-räštī 'risti-rästi'
Aunuse karjala rästäi sõnaühendis ristai rästäi 'risti-rästi, nagu juhtub'
Tõenäoliselt tüve rist variant, mis on moodustatud häälikuliselt ajendatud tüvede vahelduste eeskujul. Teistes läänemeresoome keeltes esineb analoogiliselt kujunenud tagavokaalne tüvi, mille vasted on vadja rassii liitsõnas rissii-rassii 'risti-rästi, risti-põiki', soome rasti 'täke, sisselõige; teetähis; (x-kujuline) rist; märk, linnuke', ristiin rastiin 'risti-rästi, risti-põiki; siia-sinna, sinna-tänna', karjala rasti 'teetähis'. Tuletis rästik on moodustatud mao mustrit silmas pidades, eeskujuks võib olla olnud saksa Kreuzotter 'rästik', vrd Kreuz 'rist'.