[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

lokuti : lokuti : lokutit 'kuke v kana noka all olev kaheosaline ripnev nahalott'
● vadja lokkoollaa 'lontis'
soome lokotin van srmt 'midagi rippuvat'; mrd 'kuke lokuti', lokottaa 'laisalt istuda, jõude olla', lokollansa 'longus; rippu'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas lott. Vt ka lokk2, lokkama.

longuma : longuda : longun 'lõdvalt rippu vajuma'
● soome (k)lonkkua 'loksuda, lõtkuda, kõikuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Sama tüve vasted võivad olla soome longota 'lahti tulla, eralduda; avaneda', isuri longuttaa 'praokile avada, paotada', Aunuse karjala longata 'lahti lüüa', lüüdi longaińe '(ukse)pragu' ja võib-olla ka vepsa longoitez '(maa)lihe; järsak'. Vt ka lõnkuma.

lõpus : lõpuse : lõpust 'kalade jt veeloomade hingamiselund'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Teiste läänemeresoome keelte vasted võivad olla soome mrd loppa sõnades lopallaan 'rippu', loppakorva 'lontkõrv', vadja loppa liitsõnas loppakõrva 'lontkõrv'. Tüvi on võinud seguneda lõppema tüvega.

töllis 'lõdvalt rippu, ripakil; lösakil'
● soome töllöttää 'jõllitada, vahtida; passida, konutada, tolgendada'; töllö 'loll, tobu'
Aunuse karjala töľľöttiä 'passida, konutada, tolgendada'
lüüdi töľľištelzetä 'jõllitada, vahtida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas jõllis. Vt ka töllerdama.