[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aelema : aeleda : aelen 'end aeg-ajalt liigutades lamama, vähkrema; ringi hulkuma, amelema' ajama

hulkuma : hulkuda : hulgun 'ringi kõndima, kolama, uitama'
● liivi van ulk 'hulkuda'
vadja ulkkua 'ringi käia, kõndida, jalutada; hulkuda'
soome mrd hulkkua 'hulkuda, jõlkuda'
isuri hulkkua 'hulkuda'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi holka 'hulkuma' ja hulgus, holkos 'hulgus' (← hulgus).

kargama : karata : kargan 'hüppama; hüplema; paiskuma, viskuma; kiiresti, ootamatult toimuma, tekkima; põgenema; sugutama'; mrd 'jooksma; ringi hulkuma'
◊ kargutama
● liivi kargõ 'hüpata, karata, kiirustada; tõusta (päikese kohta); hammustada (koera kohta)'
vadja kargata 'põgeneda'
soome karata 'põgeneda; joosta; hüpata; lahti pääseda'
isuri karada 'põgeneda; hüpata, mängida; tantsida'
Aunuse karjala karrata 'joosta, hüpata, hullata; kaduma minna'
lüüdi kargaita 'ringi joosta, söösta, tormata'
vepsa karge͔ita 'tantsida'
? mari kuržaš 'jooksma (kahejalgse kohta)'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mari tüvi. Vt ka karlips.

kemplema : kembelda : kemplen 'jõudu, võimu, sõnaosavust vms proovima; vaidlema, arveid klaarima; hooplema, uhkeldama; ringi hulkuma; karglema, rabelema'
○ kimplema
? ← alamsaksa kempen 'võitlema'
Laentüvele on lisatud liide -(e)le-.

kodima : kodida : kodin mrd 'hulkuma, ringi käima'
◊ kodjama
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Vt ka kodin.

luhva : luhva : luhvat kõnek 'liiderlik naine'
Võib olla vähemalt osaliselt laenatud tüvi, ← saksa luftig 'pealiskaudne, kergemeelne', rootsi luffa 'ringi hulkuma; lonkima'. Vt ka vuhva.

lööberdama : lööberdada : lööberdan 'jalgu järele vedades kõndima; ringi hulkuma' lööpama

lööpama : lööbata : lööpan 'jalgu järele vedades käima; ringi hulkuma'
◊ lööberdama
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades laabakil, lääpama, kööpama. Vt ka laapama, liipama.

riivatu : riivatu : riivatut 'häbitu, sündsusetu, kõlvatu'
← rootsi driva 'ajama; sisse lööma v suruma; triivima, ajuma; tihtima; logelema, ringi hulkuma'
Sõna on vormilt tud-kesksõna vanem kuju. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud vadja riiv, riivõtoi 'kangekaelne, jonnakas, sõnakuulmatu' ja võib-olla ka isuri riivadoin 'kurjast vaimust vaevatud; hull, meeletu, pöörane'.

siiberdama : siiberdada : siiberdan kõnek 'tantsima; ringi hulkuma'
← saksa Schieber 'tantsu one-step saksapärane variant'
Esimese maailmasõja järel oli moes džässmuusika saatel tantsimine, neid tantse nimetati saksa keeles Schiebertänze „lükketantsud”, saksa schieben 'lükkama'. Aja jooksul on eesti sõna kasutusväli avardunud ja sõna märgib sihitut liikumist. Varem on saksa sõna laenatud teises tähenduses, siiber.

tuiama : tuiata : tuian 'tuigerdama, taaruma, ebakindlalt liikuma; ringi käima, hulkuma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, võib olla sama mis sõnas tuiutama. Eesti keelest on laenatud eestirootsi doi 'tegevuseta ringi hulkuma; suure puunuiaga lööma'. Vt ka tuiakas.

uitama : uidata : uitan 'siia-sinna käima, ringi hulkuma'
Arvatavasti tuletis ujuma tüvest.