[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

keha : keha : keha 'inimese v looma kogu organism; selle keskosa, kere; eseme põhiline osa; asi, moodustis tervikuna; riist lõnga kerimiseks ja kanga käärimiseks'; mrd 'suurem puunõu; (mitm) vankri redelid, küljelauad, nende ja põhja vaheline ruum'
● liivi kejā 'keha, kere; kõht; mahuti'
soome kehä 'sõõr, ring; ehitise palkkere, karkass; (akna-, ukse-)leng; võll, rull; kangakeha'
isuri kehä 'kangakeha; päikese tara'
Aunuse karjala kehä 'võru, rõngas, raam (nt sõelal); ümmargune alus'
lüüdi kehä 'kangakeha; tohukera'
? saami giessat 'käärida, mähkida; kerida; käänduda, loogelda (jõe kohta)'
ersa či 'päike; päev'
mokša ši 'päike; päev'
mari keč́e 'päike; päev; ilm'
? udmurdi ki̮č 'silmus'
? komi ki̮č 'ring; rõngas; ümberpiiramine'
idahandi kö̆tš 'rüsa või mõrra rõngas', sŏk-kö̆tš 'kepi rõngas'
mansi kis '(tünni vms) vits', suw-kis 'suusakepi rõngas'
? ungari van kégy 'ring, sõõr', mrd kegyelet 'vikerkaar'
Soome-ugri tüvi. Vt ka kehklema ja ketas.

kere : kere : keret 'keha keskosa, keha ilma pea ja jäsemeteta; liiklusvahendi, hoone, eseme vms keskne osa'
● liivi kȯ’r 'ring, sõõr'
vadja tšeri 'sõela (lai puust) kere, võru'
soome mrd keri, kere '(vaka, karbi, sõela, vokiratta) raam (serv, külg); vakk; suusakepi rõngas; tapetud looma kere'
udmurdi mrd kuri̮ 'vaskrõngas'
komi mrd kor '(sõela, korvi) raam'
ungari körül 'ümber; ümbruses, läheduses; ringis, paiku'
Soome-ugri tüvi.

kuker-1 liitsõnas kukerpall 'keha ring üle pea, nii et aluspinda puudutavad järjekorras kukal, selg, tuharad ja jalad'
● vadja kukõr- sõnas kukõrpallo 'kukerpall', kukõrtaa 'ümber ajada, kummuli asetada'
soome kuper- sõnas kuperkeikka 'kukerpall'
vepsa kukerta 'ümber ajada'; kukirikku 'kummuli'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Soome vastes on toimunud häälikute eristumine k › p. Sama tüvi võib olla sõnas kukkuma1. Lähedane tüvi on nt sõnas ukerdama.

piir : piiri : piiri 'eri territooriume, valdusi vms eraldav tinglik joon maastikul v kaardil; nähtuste levikut eraldav mõtteline joon'
● liivi pīr 'piir'
vadja piiri 'joon, kriips; piir; (juukse)lahk; liitekoht'
soome piiri 'ring; ringkond, valdkond; piirkond'
Aunuse karjala piirdiä 'jooni tõmmata, sirgeldada, kribida, kriimustada'
saami birra 'ümber'
ersa piŕe 'aedik, tara'
mokša peŕä 'aedik, tara'
? komi bor 'piir, peenar põllusiilude vahel'
? sölkupi püru, pȫru 'ring, rõngas'
? kamassi pjeri 'ümber'
Läänemeresoome-mordva või uurali tüvi. Liivi vaste võib olla eesti keelest laenatud. Vt ka pilgeni, piri-.

ratas : ratta : ratast 'keskpunkti läbiva telje ümber pöörlev kettakujuline või rummust, kodaratest ja pöiast koosnev töö- ja transpordimasinate osa; rõngas, sõõr, ketas'; mrd (mitm) vanker'
← balti
leedu ratas 'ratas, ring', ratai (mitm) 'vanker'
läti rats 'ratas', rati (mitm) 'vanker'
● liivi ratāz 'ratas', rattõd (mitm) 'vanker'
vadja ratas 'ratas; vanker'
soome ratas 'ratas (peamiselt seadme v masina osana), hammasratas', rattaat (mitm) 'vanker, kaarik, käru'
isuri radas '(vankri)ratas', rattahad (mitm) 'vanker, kaarik, käru'
Aunuse karjala ratas 'ratas'
lüüdi ratas 'ratas'

ring : ringi : ringi 'tasandi osa, mida piirab joon, mille moodustavad ühest punktist samal kaugusel olevad punktid; eelmise sarnane kujund v ese, sõõr; ringjoone kujuline liikumine, tiir, pööre'
○ rink
← alamsaksa rink 'ring, sõõr'
Varem on laenatud tüve germaani vaste, rõngas.

rõngas : rõnga : rõngast 'ringi kujuga ese v kujund, mis on keskelt tühi'
○ kirderanniku rengas
← alggermaani *χrenga-z
vanaislandi hringr 'rõngas, ring; mõõk; madu; laev'
rootsi ring 'rõngas, võru; ring; sõrmus'
saksa Ring 'rõngas, võru; ring; sõrmus'
● vadja rõngas 'rõngas; keti lüli; kõrvarõngas'
soome rengas 'rõngas, võru; keti lüli; rattakumm, rehv'
isuri rengas 'rõngas, võru'
Aunuse karjala rengas 'rõngas, võru'
lüüdi rengas 'võru'
vepsa renkheińe 'sõrmus'
Hiljem on laenatud tüve alamsaksa või saksa vaste, ring. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd rengas 'nöörist või puust sidemed adrahõlmade kinnitamiseks'.

sirkel : sirkli : sirklit 'kaheharuline riist ringjoonte ja kaarte joonestamiseks, lõikude mõõtmiseks jms'
← saksa Zirkel 'sirkel; ring'
Samatüveline tegusõna sirgeldama võib olla samuti laenatud, ← saksa zirkeln '(sirkliga) mõõtma; välja nuputama; ringi, sõõri joonistama'. Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina keelest, ← ladina circulus 'ring, sõõr, ringjoon'.

sõõr : sõõri : sõõri 'ring, ümmargune asi v moodustis; ringjoonekujuline moodustis'
○ lõunaeesti tsõõr
● ? soome siera 'kõvasi, luisk'
? isuri seera 'kõvasi, luisk'
? karjala siera 'kõvasi, luisk'
? lüüdi sier(e͔) 'kõvasi, luisk'
? vepsa ser 'kõvasi, luisk'
Võib olla läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et eesti sõna vaste on liivi sȭŗ 'keraks mässitud puutoht' ja tüvi on sama mis sõnas sõõre1. On arvatud veel, et sama tüvi mis sõnas sõõrduma ja/või sõõrd.

tara : tara : tara 'maa-ala piirav tõke, aed; aiaga piiratud ala karja jaoks; kuu v päikese ümber nähtav rõngas'; mrd 'karjalaut'
○ lõunaeesti tahr, tahõr, tarh
← balti
leedu daržas '(köögivilja)aed; rõngas kuu ümber'
läti dārzs '(köögivilja)aed; aedik, tara; rõngas kuu ümber'
● liivi tarā 'maa-ala piirav tõke; taraga ümbritsetud põld; (köögivilja- vms) aed; rõngas kuu v päikese ümber'
vadja tara 'taraga piiratud ala (maja juures); puu- v köögiviljaaed; krunt'
soome tarha 'karjaaed; piiratud maatükk, (köögivilja- vms)aed; kasvandus, farm; laoplats, puuaed'; mrd 'rõngas (nt kuu ümber); sõnnikuhunnik'
isuri tarha(a) '(talumaja juurde kuuluv) krunt'
Aunuse karjala tarhu 'maalapp, (köögivilja)aed; post, teivas, varb; ring, rõngas; lööve, ekseem'
vepsa tarh 'maalapp, maatükk, (marja-, seene- vms) koht'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi tåra 'söödaruum hobusetalli juures või härja- ja lehmalauda vahel'. Vt ka tõra.

tiir1 : tiiru : tiiru 'ringjoone vm suletud kõverjoone kujuline liikumine, ring; mingiks asjatoimetuseks kuskil käimine, ringkäik, niisama ringikõndimine, jalutuskäik'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi.

tirel : tireli : tirelit 'keha ring üle pea ette v taha, veeremine kumeral seljal, kukerpall'
Tundmatu päritoluga tüvi.

treng : trengi : trengi 'loogata rakendi veonöör, -rihm v -kett, mis kinnitatakse ühe otsaga rangide ja teise otsaga veoki v veetava eseme külge'
○ (t)ring, reng, trink
← alamsaksa streng(e), strenk 'nöör, köis; teatud mõõtühik; mereabajas'
← saksa Stränge (mitm) (ains Strang) 'nöör, köis; treng, veorihm; (lõnga)viht, (kiudude) kimp'

tuur3 : tuuri : tuuri 'millegagi tutvumiseks v mingiks asjatoimetuseks kuskil käimine, käik v sõit (lähtepunkti tagasitulemisega); mitmepäevased jalgrattavõistlused; ringjoone v seda meenutava kõverjoone kujuline liikumine, ring; terviklik osa tantsust, ringikujuline tantsimine, tantsuring'; kõnek 'pööre (mootoril)'
← saksa Tour 'väljasõit, matk, retk, ringreis; (tantsu)tuur, tiir, ring; pööre (nt mootoril)'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt prantsuse keelest, ← prantsuse tour 'ringikujuline liikumine, pööre; käik, sõit; tantsutuur'.

ümber 'millegi kui keskpunkti suhtes ring- või pöörlemisliikumises; ümbritsevas asendis; umbes, ringis; paiku; kestel; pikali, kummuli; teistsuguseks'
◊ ümar, ümmardama, ümmargune
? ← alggermaani *umbi-
saksa um 'ümber; ajal, paiku; võrra; eest; ligikaudu, umbes'
rootsi om 'ümber; pool; poole; ajal; kohta; ringi; uuesti'
● liivi immõr 'ümber; ligikaudu'; immõrgouţlimi 'ümmargune'
vadja ümpäri, ümperitsee 'ümber'; ümmärkõin 'ümmargune'
soome ympäri 'ümber; ringi'; ymmyrkäinen mrd 'ümmargune'
isuri ümpäär 'ümber'; ümmürkäine 'ümmargune'
Aunuse karjala ümbäri 'ümber; üle; ligikaudu'
lüüdi ümbäŕ(i) 'ümber; üle'
vepsa ümbri 'ümber; ligikaudu; üle'
Samast germaani allikast on laenatud ka umbes. Tuletise ümmardama tähendus oli algselt 'ootavalt või teenides ümber isanda käima'. Eesti keelest on laenatud liivi immõrtõ 'ümmardada'. Vt ka üpris.