[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hind : hinna : hinda 'kauba väärtuse rahaline väljendus'
◊ hinne
● liivi īnda 'rikkus' väljendis vana īnda 'vana rikkus'; īnda 'hind'
vadja inta 'hind; tasu, palk'
soome hinta 'hind'
isuri hinda 'hind'
Aunuse karjala hindu 'hind'
lüüdi hind(e͔) 'hind; palk'
ersa čonda, čando 'pruudi lunaraha'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Liivi vaste tähendust 'hind' on mõjutanud eesti keel. On peetud ka balti laenuks, ← tüvi, mille vaste on leedu šimtas 'sada; väga palju, suur hulk'.

hüüs : hüüe : hüüt van 'vara(ndus), rikkus' hüva

nodi : nodi : nodi 'mammon, rikkus; tarkus, aru'
← baltisaksa Naude 'raha'
Vt ka naud.

paras : paraja : parajat 'sobiv, kohane; üsna suur, tugev, hea; tubli, kaunike'
◊ paraku, parandama, parata, parem, prõlla
← algindoiraani *bhadróm
● liivi parāz 'õige, sobiv'
vadja paras 'paras, sobiv; parem, parim'
soome paras 'parim'
isuri paras 'parim; paras'
Aunuse karjala paras 'parim'
lüüdi paraz 'parim'
vepsa paraz 'sobiv aeg millegi tegemiseks'
saami buorre 'hea'
ersa paro 'hea; hea (nimisõnana), rikkus'
mokša para 'hea; omand, vara'
mari poro 'hea, suurepärane, meeldiv; armulik, leebe, heatahtlik'
udmurdi bur 'hea; parempoolne; õnn, edu, rikkus'
komi bur 'hea'
Läänemeresoome keeltes esineb tüvi eri tuletistes. parata on tegusõna parandama vana da-tegevusnime vorm, paraku selle käskiva kõneviisi ainsuse 3. pööre, 'parandagu'. parem on vana tüvisõna keskvõrde vorm. prõlla 'praegu' on vana tüvisõna alalütleva käände vorm, selles kajastub varasem käänamine paras: paraha ja esimese silbi täishäälik on välja langenud, murretes on veel samas tähenduses ka nt variandid parhilla, prilla. Eesti keelest on laenatud eestirootsi parast 'paras, piisav'. Vt ka praegu.