[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kaapima : kaapida : kaabin 'kraapides puhastama; kraapimisega uuristama; (korduvalt v kokku) pühkima; kratsima; kiiresti, tormates minema'
← alggermaani *skaƀan-
vanaislandi skafa 'kaapima, kraapima'
saksa schaben 'kaapima, kraapima; riivima'
vanarootsi skava 'kaapima, kraapima; hõõruma'
gooti skaban 'kaapima, kraapima; pügama'
● liivi kōpšõ 'kraapida, kratsida, kaapida'
soome kaapia 'kaapida, kraapida'
isuri kaavida 'kaapida, kraapida'
Aunuse karjala kuabie 'kaapida, kraapida'
lüüdi kuabita 'kaapida, kraapida'
vepsa kabita 'kaapida, kraapida'
Tähendus 'kiiresti, tormates minema' võib pärineda mõnest hilisemast laenukihistusest, vrd keskülemsaksa schaben 'kiiresti ära minema'. Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, kõhvitsema. Vt ka kaabakas, kaaberdama, kaapama ja kõõpima.

rebima : rebida : rebin 'tugevasti tõmbama, kiskuma, tirima'
○ lõunaeesti räbimä
● vadja repiä 'rebida, kiskuda, katki kiskuda; kraapida; kitkuda, katkuda; valutada, pakitseda'
soome repiä 'rebida, kiskuda, katki kiskuda; katki kraapida; kitkuda, katkuda'
isuri reppiiä 'rebida, kiskuda, katki kiskuda; kitkuda; valutada, pakitseda'
Aunuse karjala revitä 'rebeneda; töinata, karjuda; ahmida, liialdada'
lüüdi rebitä 'rebeneda'
vepsa rebita 'rebeneda'
saami rahpat 'avada'
Läänemeresoome-saami tüvi, tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud. Lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt ungari reped 'mõranema; rebenema, kärisema; lõhenema', ja naaberkeeltes, nt rootsi riva 'lõhki rebima, katki kiskuma; kraapima, küünistama; lammutama; riivima; maha murdma, tapma; tuhnima, siblima'. Vt ka reba ja räbu.

riiv2 : riivi : riivi 'teravaääreliste aukude v lõhedega köögiriist, mille abil hõõrutakse toiduained peeneks'
○ riim
← alamsaksa rive 'riiv (köögiriist)'
Samatüveline tegusõna riivima on samuti alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa riven, wriven 'hõõruma, riivima'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi rīv 'riiv (köögiriist)'. Vt ka riivama.

riivama : riivata : riivan 'kergelt kellegi v millegi vastu minema, korraks vastu puutuma; napilt millenigi ulatuma, selliselt puudutama; hingeliselt puudutama; kedagi v midagi kahjustama; pinnapealselt, möödaminnes käsitlema'
○ riibamma
? ← alamsaksa riven, wriven 'hõõruma, riivima'
Samast alamsaksa laenuallikast võib pärineda riivima ( riiv2). Teisalt on arvatud, et sama tüvi, mis sõnas riibuma.

särvima : särvida : särvin 'peenestama, riivima'
○ servima
← baltisaksa schärfen '(kapsast) riivima'

triivima1 : triivida : triivin 'tuulest v voolust aetav olema, ajuma; ajuma panema, ajama; (pikkamisi, nihkudes) minema, (aeglaselt) liikuma'
○ riivima
← alamsaksa driven 'ajuma, triivima; ajama; (karja) pidama; tegelema'
Mõnevõrra hiljem võib olla laenatud sama sõna teises tähenduses, triivima2. Sama tüvi on laenatud sõnas triip-2.

triivima2 : triivida : triivin 'tihtima'
○ riivima
← rootsi driva 'ajama; triivima, tihtima, pragusid kinni toppima'
← alamsaksa driven 'ajuma, triivima; ajama; (karja) pidama; tegelema; tõukama, lükkama, lööma'
Mõnevõrra varem on alamsaksa sõna laenatud teistes tähendustes, triivima1. Keskalamsaksa keelest ei ole tähendust 'tõukama, lükkama, lööma' registreeritud, seega siinses tähenduses keskalamsaksa laenudest hilisem laen.