[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 11 artiklit

klooster : kloostri : kloostrit 'kinnine, välismaailmast eraldatud hoonete kompleks, kus mungad v nunnad elavad kogukonnana'
looster
alamsaksa klōster 'klooster'
Meile alamsaksa keelest laenatud sõna pärineb algselt ladina keelest, ← ladina claustrum, clostrum 'riiv, lukk; takistus, tõke; suletud koht, hoiupaik, vangla; klooster'.

lahk : lahu : lahku '(pikk kitsas) vahekoht'; van 'erinevus'
lahas, lahkuma
?alggermaani *slaǥ-
vanaislandi slagr 'löök, hoop'
keskülemsaksa slage 'löök, hoop; metsaraie'
?alggermaani *slaχō
vanaislandi slá 'latt, (põik)tala'
vanarootsi slā 'puust riiv, kang'
liivi 'tugevasti valutada; lõhki minna, lõhestuda'
vadja lahko 'raie-, puupakk; äraraiutud jupp [?]'
soome mrd la(a)hko 'plank'
Aunuse karjala lahko 'pikk pooleks löödud pakk; põrandalaud'
lüüdi lahk 'tala; plank (laes, põrandas)'
vepsa lahk 'põrandalaud; paks plank'
Vt ka lahti, lohk, lõhkema.

link : lingi : linki 'ust v väravat sulgev (ühelt poolt lapatsi vajutusega tõstetav) metallist pide'
klink
alamsaksa klinke, klenke 'ukselink, riiv'

lukk2 : luku : lukku 'vahend ukse, kaane, luugi vm sulgemiseks'
alggermaani *lukōn-
vanaislandi loka 'lukk, riiv'
vanarootsi loka, luka 'värav, uks'
vadja lukku, lukko 'lukk'
soome lukko 'lukk'
isuri lukku 'lukk'
Aunuse karjala lukku 'lukk'
lüüdi lukk(u) 'lukk'
vepsa lukkol 'lukk'
Läänemeresoome tegusõnatüvi, nt sõnas lukustama, võib olla eraldi germaani laen, ← alggermaani *luk-, mille vasted on nt vanaislandi lykja 'sulgema; lukku panema' ja vanarootsi lykkia 'sulgema; lukku panema'. Eesti keelest on laenatud läti luķis 'lukk, noalukk'.

raspel : raspli : rasplit 'suurte ja harvade hammastega viil pehme materjali töötlemiseks'
(k)rasvel, (k)raspli
saksa Raspel 'raspel; jäme riiv'
Ka samatüveline tegusõna raspeldama võib olla saksa keelest laenatud, ← saksa raspeln 'raspeldama, peenestama'. Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi raspoḷ 'raspel, jäme viil' ja raspoḷ 'raspeldama'.

riim-1 liitsõnas riimsool 'kerge, esialgne sool, eel-, verisool'
kriim-, riiv-
rootsi rim 'härmatis'; mrd 'õhuke soolakiht liha pinnal', rimsalta 'riimsoola panema, eelsoolama'

riiv1 : riivi : riivi 'ukse, värava, akna jms sulgemisvahend, mille põhiosa on edasi-tagasi lükatav plaadile kinnitatud keel; luku sulgev osa'
riil, riim, triiv, kriiv
?baltisaksa Riegel 'riiv'
Sõna häälikuline kuju eeldab laenuallika baltisaksapärast hääldust (g asemel j), kuid lisaks sellele on sõna lõpuhäälik reeglipäratult muutunud. Kahtlemata on nimetatud allikast laenatud murdesõna riil. Eesti keelest on laenatud eestirootsi rīv 'riiv (sulgemisvahend)'.

riiv2 : riivi : riivi 'teravaääreliste aukude v lõhedega köögiriist, mille abil hõõrutakse toiduained peeneks'
riim
alamsaksa rive 'riiv (köögiriist)'
Samatüveline tegusõna riivima on samuti alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa riven, wriven 'hõõruma, riivima'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi rīv 'riiv (köögiriist)'. Vt ka riivama.

riivama : riivata : riivan 'kergelt kellegi v millegi vastu minema, korraks vastu puutuma; napilt millenigi ulatuma, selliselt puudutama; hingeliselt puudutama; kedagi v midagi kahjustama; pinnapealselt, möödaminnes käsitlema'
riibamma
?alamsaksa riven, wriven 'hõõruma, riivima'
Samast alamsaksa laenuallikast võib pärineda riivima ( riiv2). Teisalt on arvatud, et sama tüvi, mis sõnas riibuma.

telg : telje : telge 'mehhanismi v masina pöörlevaid osi kandev silindriline detail, ratasveoki osa, mille otste ümber pöörlevad rattad; (mõtteline) sirgjoon'; van 'ukse riiv'
?alggermaani *telgō
vanaislandi tjalga 'oks; käsivars'
vanainglise telga 'oks; teivas, latt'
keskülemsaksa zelch, zelge 'kepp'
vadja teltši 'vankri telg; telje otsas olev pulk ratta kohalhoidmiseks, nukipulk'
soome telki 'riiv (sulgemisvahend); poom, põikpuu; lukukeel'; mrd 'vankri telg'
isuri telgi 'vankri telg'
Vt ka teljed.

tugi : toe : tuge 'see, mis hoiab midagi v kedagi maha v ümber kukkumast'
tugev
liivi tig, g 'tugi'
vadja tugõ 'tugi'
soome tuki 'tugi, tugipost'
isuri tuki 'tugipuu (heinakuhja toetamiseks)'
Aunuse karjala tugi 'tugi, tugipuu, tugipost'
lüüdi tugi '(kald)tugi, tugipuu'
vepsa tugi 'tugi, tugipuu; riiv, sulgur (uksel)'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd stugs, stuģis 'kolmejalgne tugi rannale tõmmatud paadi toetamiseks'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur