[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

anum : anuma : anumat 'nõu, riist millegi hoidmiseks'
● ? soome amme 'vann; tünn'; mrd 'kopsik, kapp'
? isuri ammi 'suur puust veenõu'
? karjala ammeh 'vann'
Ühendamine teiste läänemeresoome vastetega eeldab, et eesti sõnas on häälikud kohad vahetanud, < *am(m)un, *am(m)on. Sel juhul tõenäoliselt sama tüvi mis sõnas ammutama.

asi : asja : asja 'ese, vahend, riist; probleem; juhtum'
? ← alggermaani *us-anþja-
vanaislandi ørendi, erendi 'sõnum, teade; ülesanne; asjatoimetus, töö'
vanarootsi ærande 'sõnum, teade; ülesanne; asjatoimetus, töö'
rootsi ärende '(töö)ülesanne; asjatoimetus; (ametlik) asi'
● liivi ažā 'asi; riist'
vadja aźźa 'asi, tegu; ese; anum'
soome asia 'asi, seik; küsimus, probleem; ülesanne'
isuri assiia 'asi; töö, tegevus; tööriist'
karjala asie 'asi; juhtum; ülesanne; põhjus'
lüüdi ažii 'asi; juhtum'
vepsa aźj 'töö, toiming; asi'
On peetud ka tuletiseks samast tüvest mis sõnas ase. Eesti keelest võib olla laenatud vadja asi '(abstraktne) asi, tegu, toiming'.

haspel : haspli : hasplit 'riist lõnga vihti kerimiseks; muu seda meenutav seadeldis'
← saksa Haspel 'haspel'

höövel : höövli : höövlit 'riist puidu v metalli pinna töötlemiseks edasi-tagasi liikuva lõiketeraga laaste lõigates'
← alamsaksa hovel 'höövel'

kahvel1 : kahvli : kahvlit 'kahe- kuni neljaharuline riist toidu söömiseks; teatud kahe haruga detail'
○ kahver
← alamsaksa gaffele 'suur puust või rauast hark'
Tõenäoliselt veidi hiljem võib samast allikast olla laenatud kahvel2.

kalu : kalu : kalu 'koli, asjad, (vana) kraam'; mrd 'kalts'
● vadja kalu 'tööriist; pidulik rõivastus, ehe [?]'
soome kalu '(töö)riist, asi, vahend; peenis; (mitm) asjad, kraam'; van 'vara, omand'; mrd 'vili; viin'
isuri kalu liitsõnas karvakalu 'peenis'
? Aunuse karjala kalu 'laast, pilbas; pird, peerg; puupakk, -nott; peenis'
? lüüdi kalu 'alepõletamisest jäänud, poolenisti põlenud puutükk, kaigas; raag, hagu'
? vepsa kalu 'kepp, varb'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas kali2. Lähedane tüvi on nt sõnades kilama1 ja kolisema. Teisalt, juhul kui kalu < *kalvu, on tegemist läänemeresoome-saami tüvega, mille vaste on ka saami gálvu 'asi, ese'.

keha : keha : keha 'inimese v looma kogu organism; selle keskosa, kere; eseme põhiline osa; asi, moodustis tervikuna; riist lõnga kerimiseks ja kanga käärimiseks'; mrd 'suurem puunõu; (mitm) vankri redelid, küljelauad, nende ja põhja vaheline ruum'
● liivi kejā 'keha, kere; kõht; mahuti'
soome kehä 'sõõr, ring; ehitise palkkere, karkass; (akna-, ukse-)leng; võll, rull; kangakeha'
isuri kehä 'kangakeha; päikese tara'
Aunuse karjala kehä 'võru, rõngas, raam (nt sõelal); ümmargune alus'
lüüdi kehä 'kangakeha; tohukera'
? saami giessat 'käärida, mähkida; kerida; käänduda, loogelda (jõe kohta)'
ersa či 'päike; päev'
mokša ši 'päike; päev'
mari keč́e 'päike; päev; ilm'
? udmurdi ki̮č 'silmus'
? komi ki̮č 'ring; rõngas; ümberpiiramine'
idahandi kö̆tš 'rüsa või mõrra rõngas', sŏk-kö̆tš 'kepi rõngas'
mansi kis '(tünni vms) vits', suw-kis 'suusakepi rõngas'
? ungari van kégy 'ring, sõõr', mrd kegyelet 'vikerkaar'
Soome-ugri tüvi. Vt ka kehklema ja ketas.

kell : kella : kella 'peekri-, pirnikujuline õõnes, tila v vasarakesega metallese helide tekitamiseks; selle helistamine, helin; numbrilauaga riist aja mõõtmiseks; aeg, mida see näitab'; mrd 'mehe v isaslooma suguorgan; kuke lokuti'
← alggermaani *skellōn-
vanaislandi skella 'kõla, naer'
vanarootsi skælla 'kelluke, kuljus'
vanaülemsaksa skella 'kelluke, kuljus'
● liivi kīela 'tilaga õõnes helitekitaja; ajanäitaja'
vadja tšellä 'tilaga õõnes helitekitaja; kellukas (taim)', tšello 'tilaga õõnes helitekitaja; (mitm) (seina)kell'
soome kello 'tilaga õõnes helitekitaja; ajanäitaja; kellaaeg; kellukesekujuline ese'
isuri kello 'tilaga õõnes helitekitaja'
Aunuse karjala kello 'tilaga õõnes helitekitaja'
lüüdi kell(o) 'tilaga õõnes helitekitaja'
vepsa kel 'tilaga õõnes helitekitaja'

komme : kombe : kommet 'ühiskonnale omane pärimuslik käitumisviis'
● liivi kom 'kavalus'
soome komme 'kavalus, trikk'
karjala kompeh 'riist, asi'; kommehtie 'nõiduda'
Läänemeresoome tüvi.

kulp : kulbi : kulpi 'kausja kaha ja hrl täisnurgi kinnitatud varrega riist vedelate toitude segamiseks ja ammutamiseks'
← alggermaani *skulpa-z
vanaislandi skolpr 'õõnespeitel'
rootsi skölp 'õõnespeitel'
norra mrd skolp 'väike õõnestatud puutükk'
taani skulpe 'kaun'
● vadja kulppi 'kulp'
soome mrd kulppi 'piimakulp, kauss'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi kulp 'kulp'.

lehter : lehtri : lehtrit 'allapoole koonusjas hrl toruga lõppev põhjata riist v seadeldis vedeliku, puistaine vms valamiseks väikese avaga mahutisse; kraater, (mürsu)auk'
○ (t)rehtel, rehter
◊ trehter
← alamsaksa trechter 'lehter; ruupor'
Laenu muganemisel on konsonantühend sõna algul lihtsustunud ja seejärel on sõna lõpus oleva r-i mõjul sõna alguses toimunud muutus r › l.

lood1 : loodi : loodi 'endisaegne raskusmõõt; veekogu sügavuse mõõtmise seade, riist püst- v rõht-, harvemini ka kaldsihi määramiseks v kontrollimiseks'
← alamsaksa lōt, lode 'plii, -kuul; lood mere sügavuse v vertikaalse joone mõõtmiseks; pool untsi; münt'
Samatüveline tegusõna loodima võib olla samuti laenatud, ← alamsaksa loden 'loodima'.

mänd1 : männa : mända 'toidu segamise v kloppimise riist'
← balti
leedu mente 'kellu; laba'
läti mente 'segamisriist; aer; väike kartulivõtmislabidas'
● vadja mäntä 'toidu segamise v kloppimise riist'
soome mäntä 'toidu segamise v kloppimise riist'
Vt ka mänd2.

natt1 : nata : natta 'riist vähkide püüdmiseks'
? ← alggermaani *natja-
vanaislandi net 'võrk'
vanarootsi næt 'võrk'
gooti nati 'võrk'
Germaani laenu on kaheldavaks peetud häälikulistel põhjustel. On oletatud, et samast allikast on laenatud näsi-. Eesti keelest on laenatud eestirootsi natt 'kalakahv'.

piip : piibu : piipu 'uimastusaine, hrl tubaka suitsetamise riist, millel on ümmargune kaha ja õõnes vars'
← rootsi pipa 'piip; vile; (relva)toru; lõõr'
On peetud ka alamsaksa laenuks, ← alamsaksa pipe 'piip; toru; toruluu; muusikainstrument; vedelikumõõt'. Rootsi keelest laenamist peetakse tüvevokaali -u pärast tõenäolisemaks. Vt ka piibe-.

redel : redeli : redelit 'kahest tugevast külgpuust ning neid ühendavatest pulkadest koosnev (teisaldatav) ronimisvahend; samalaadne muuks otstarbeks kasutatav riist (vankriredel, rõuguredel, teatud tüüpi söödasõim)'
← baltisaksa Reddel, Rettel 'söödasõim; redel; vankriredel'
Eesti keelest võivad vähemalt osaliselt olla laenatud vadja reteli '(rõugu)redel, kärbis; (hobuse)sõim; võre; reekresla; vankriraam, -redel; redel' ja isuri retteeli '(hobuste, lammaste) söödasõim; rõuguredel'.

relv : relva : relva 'riist, vahend ründamiseks, elusolendite ja materiaalsete väärtuste hävitamiseks, (enese) kaitseks, laskespordi harrastamiseks'
Keeleuuenduse ajal loodud tehistüvi. On arvatud, et impulss-sõna on olnud revolver.

riist : riista : riista 'ese, mille abil midagi tehakse; (puust) anum, söögi-, jooginõu; (mitm) rakmed'
● liivi rīst 'nõu, anum; tööriist'
vadja riissa 'asi, ese; tööriist; nõu, anum; (mitm) hobuseriistad; varandus, vara'
soome riista 'jahiloom'; van 'kraam, varandus; vili, viljasaak'
isuri riista 'asi, ese; tööriist; nõu, anum'
karjala riista 'jahiloom; häbe'
vepsa ŕišt 'pikk aeg'
Läänemeresoome tüvi.

sedelgas : sedelga : sedelgat 'hobuse seljale asetatav polsterdatud sadulakese kujuline riist, mis aitab oma rihma abil kanda veoki aisu'
○ sedel, sedergäs, sedluk, sedruk(as), telgas, telka
← vene sedëlka 'sedelgas'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi sidilk, sitilk, sedälk 'sedelgas'.

semmi- liitsõnas semmipuu 'suure viiulipoogna taoline riist villade vatkumiseks'
On arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Tüve esialgne laiem tähendus on võinud olla 'kõver, kumer', vrd lõunaeesti semba, semme, semmi 'küüru, kõverasse', semman, semmäh 'küürus, kõveras'. On arvatud, et võib olla sama tüvi mis murdesõnas semmivits 'ree osa', mille vasted on lüüdi ťš́iim 'ree osa, mis ühendab ree eeskodara jalase esiosaga', vepsa čim, čimbic 'seotis, mis ühendab eeskodara jalase esiosaga'.

sirkel : sirkli : sirklit 'kaheharuline riist ringjoonte ja kaarte joonestamiseks, lõikude mõõtmiseks jms'
← saksa Zirkel 'sirkel; ring'
Samatüveline tegusõna sirgeldama võib olla samuti laenatud, ← saksa zirkeln '(sirkliga) mõõtma; välja nuputama; ringi, sõõri joonistama'. Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina keelest, ← ladina circulus 'ring, sõõr, ringjoon'.

tempel2 : templi : templit 'kõrgtrüki põhimõttel jäljendit jättev vahend, värvipitsat; värvipitsati jäljend; mingi pinna kaunistavaks töötluseks kasutatav riist'
○ tembel
← alamsaksa stempe(l) 'tambits, uhmrinui; suurtüki laadimisvarras; uurits, graveerimisnõel, vermimispulk, tempel; vermitud kujutis, eeskuju'

tragi2 : tragi : tragi 'haralise konksu taoline riist veekogu põhjas olevate esemete otsimiseks ja ülestõstmiseks'
○ ragi
← alamsaksa dragge 'kolme- või neljaharuline ankur (kasutatakse nt vaenlase laeva hõivamisel)'
← saksa Dragge 'väike ankur (sh esemete veest väljatõstmiseks)'
← rootsi dragg 'tragi, otsiankur'
Murretes võib sõna kohati olla laenatud soome keelest, ← soome mrd traki 'tragi, otsiankur'.

tuber : tubra : tupra 'lühikeste põikpulkadega pikk peamiselt meski segamise riist'
← balti *stubur-
leedu stuburas 'selgroog, lülisammas; kuivatusaluse post ahju kõrval', stubras 'känd'
läti stubrs 'känd', stuburs 'kõrgem känd; post; luuakonts'

vemmal : vembla : vemmalt 'jäme vits, malakas; vembumees, vigurivänt'
● soome vemmel 'look', kõnek vempele 'asi, riist'
isuri vemmel 'look'
Aunuse karjala vemmel, bemmel 'look; kaar; vikerkaar'
lüüdi bembeľ 'look'
vepsa bembeľ 'look'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud läti mrd vembele 'vits, vemmal'. Vt ka vemp.

vikat : vikati : vikatit 'pika varrega riist heina ja vilja niitmiseks'
? ← balti *vikapteš
läti izkapts 'vikat'
● liivi vikārt 'vikat'
vadja vikahtõ, vikastõ 'vikat'
soome viikate 'vikat'
isuri viigade 'vikat'
Aunuse karjala viikateh 'kõver rauts'
lüüdi vikateh 'vikat'
vepsa vitakeh 'vikat'
Vt ka viker-1.

vinn1 : vinna : vinna 'tõstmise ja pingutamise riist'
← alamsaksa winde 'vinn, pöör'
Ka samatüveline tegusõna vinnama võib olla alamsaksa laen, ← alamsaksa winden 'mässima, mähkima; kerima; (üles) vinnama; ära kiskuma'. Laenatud on ka alamsaksa tüve saksa vaste tuletis, vinnal.

vispel : vispli : visplit 'vahule kloppimise riist'
← rootsi vispel 'vispel'

värkima : värkida : värgin 'kapja rautamisel tasandama'
← alamsaksa werken 'tegutsema; välja töötama, töötlema'
Laenatud on ka teine samatüveline sõna, värk. Teisalt võib olla tuletis tõlkelaenu värkraud esiosisest, vrd saksa Werkeisen 'värkraud, kapjade v sõrgade värkimise riist'.

äke : äkke : äket 'mulla pindmise harimise riist'
← balti
leedu akečios (mitm) 'äke'
läti ecēšas (mitm) 'äke'
● liivi ä’ggõz 'äke'
vadja äes 'äke'
soome äes 'äke'
lüüdi ägez 'äke; kobesti'
vepsa ägeh 'äke'
Teisalt on peetud germaani laenuks, ← alggermaani *aǥiþō, mille vaste on nt saksa Egge 'äke'.