[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kroonu : kroonu : kroonut 'riik; sõjavägi'
← rootsi krona 'kroon; kroonu, riik'
Laenatud 18. sajandi alguses kirjalike tekstide kaudu, esialgu kujul kruunu. Sõna lõpu u on pärit rootsi käändevormist.

maa : maa : maad 'Päikesest kauguselt kolmas Päikesesüsteemi planeet; maismaa, maismaa pind; ruumiline vahemaa; riik'
● liivi mō 'maa; riik; põld'
vadja maa 'maa; maailm; põrand; põhi, taustvärv'
soome maa 'maa; pinnas, muld; riik'
isuri maa 'maa; põrand'
Aunuse karjala mua 'maa; maailm'
lüüdi mua 'maa, muld; maailm'
vepsa ma 'maa; maailm; põld'
mari münö 'maas, põrandal'
udmurdi mu 'maa'
komi mu 'maa'
handi mŏw 'maa; pinnas, muld'
mansi mā 'maa; koht'
nganassaani mou 'maa'
kamassi mǝje, maja 'mägi'
matori bijä 'mägi'
Uurali tüvi. Vt ka maadlema, maage, maare1, mailane, maismaa.

rahu3 : rahu : rahu 'riikide vahekord, kus kumbki riik ei rakenda teise suhtes vägivalda; riiu, vaenu puudumine, leplikkus; häirimata olukord'
● vadja rauha 'häirimata olukord; rahulik, vaikne'
soome rauha 'sõja puudumine; riiu, vaenu puudumine, leplikkus; häirimata olukord'
isuri rauha 'sõja puudumine; häirimata olukord'
Aunuse karjala rauhu 'sõja puudumine; riiu, vaenu puudumine, leplikkus; häirimata olukord; rahulik'
Läänemeresoome tüvi.

raja1 : raja : raja 'piir'
← vanavene kraj 'piir; kallas; maa, riik'
vene kraj 'äär, serv; maa, piirkond, maanurk, kant'
● vadja raja 'piir; piirjoon; ääremaa, ääreala'
soome raja 'piir'
isuri raja 'piir'
Aunuse karjala raja 'piir; äär, piirjoon'
lüüdi raja 'piir'
? vepsa rajagod 'pilvede vahekohad'
Laenamise aega on raske täpsemalt kindlaks määrata, võib olla vanavene või noorem, vene laen (sel juhul on teiste läänemeresoome keelte vasted rööplaenud). Vt ka raja2.

riik : riigi : riiki 'inimühiskonna organisatsioonivorm, kindlal territooriumil suveräänset võimu teostav poliitiline organisatsioon'
← vanarootsi rīke 'võim, valitsus; riik, kuningriik'
← rootsi rike 'riik'
← alamsaksa rike 'riik; keiser'
Eesti keelest võivad olla laenatud vadja riikki 'riik; valitsus' ja isuri riikki 'riik'. Varem on laenatud tüve germaani vaste tuletis, rikas.

rikas : rikka : rikast 'varakas; midagi väärtuslikuks peetavat rohkelt sisaldav v omav; saagikas, viljakas; mitmekülgne, sisukas; külluslik'
← alggermaani *rīkja- 'võimas, vägev'
vanaislandi ríkr 'võimas, vägev'
saksa reich 'rikas; rikkalik, rohke'
inglise rich 'rikas; väärtuslik'
● liivi rikāz 'rikas'
vadja rikas 'rikas'
soome rikas 'rikas; rikkalik'
isuri rigas 'rikas'
Aunuse karjala rikas 'rikas'
lüüdi rikkahembaine͔ 'natuke rikkam'
Laenuallikas on tuletis tüvest, mille rootsi või alamsaksa vaste on hiljem samuti laenatud, riik.

setverik : setveriku : setverikku 'endisaegne puistainete mahumõõt, 26,24 liitrit; vastav nõu'
○ setveerik, tsetve(e)rik, veerik, riik
← vene četverík 'viljamõõt'
Laenatud on teinegi samatüveline sõna, setvert.

toone- liitsõnades toonekurg 'suur pikkade jalgade ja pika nokaga lind (Ciconia)', toonesepp 'tömbi peaga must v pruun silinderjas mardikas, kelle tõugud kahjustavad puitseinu ja mööblit (Anobium)'
← alggermaani *dawīni-
vanaislandi dán 'surm'
rootsi dån 'minestus'
● vadja tooni 'toonela, manala, surnute riik'
soome tuoni 'surm (isikustatult); toonela, manala, surnute riik'
karjala tuoni 'surm; toonela, manala, surnute riik'
saami duotna 'vaeseke'
On arvatud, et tegemist võib olla veelgi varasema, eelgermaani laenuga, ← *d^how-(ey)e-ni. Sama germaani tüvi võib olla ka sõna tõbi laenuallikas. Saami vaste on tõenäoliselt läänemeresoome keeltest laenatud. Vt ka toonela.

toonela : toonela : toonelat 'surnute asupaik eesti rahvausundis'
← soome tuonela 'surnute riik, teispoolsus'
Laenatud kirjakeelde 19. sajandi lõpus. Soome sõna on tuletis toone- tüvest.