Eessõna (pdf) • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 14 artiklit
anskop : anskopi : anskoppi 'tiislikanne, tiislit rangidega ühendav rihm'
○ antskop
← alamsaksa halskoppel 'kaelarihm'
← saksa Halskoppel 'kaelarihm'
Saksa allikas on liitsõna: Hals 'kael' + Koppel 'rihm'.
jutt1 : juta : jutta 'rihm ikke kinnitamiseks härja sarvede külge'
← balti *jutas
leedu jautis 'härg'
läti jūtis 'tee hargnemine'
● soome mrd jutta 'jutt'
kurt2 : kurdi : kurti 'vöö'
← saksa Gurt 'vöö, rihm'
leid : leide : leisid (mitm) 'rangide külge kinnitatav rihmadest koosnev hobuserakmete osa'
○ kleid, pleid
← vene šlejá (omastav šlej) 'lentsid, (hobuse) leid; hobuse rinnarihm (sorirakmeil); kõhualuse-vöö, -rihm (hobuseleidel)'
Sõna levikut on võinud omakorda mõjutada samuti vene keelest laenatud baltisaksa Schleie 'rakmete osa'.
matar : matra : matart '(jäme) malk, malakas, madjakas'
◊ materdama
← balti
leedu mataras 'teivas, kang; rihm, piits'
läti matara 'ritv, vits, peenike latt', matars 'malakas, vemmal; suur mees'
● liivi matār 'kepp'
närv : närvi : närvi 'pindmisi närvilõpmeid v meeleelundeid kesknärvisüsteemiga ühendav perifeersesse närvisüsteemi kuuluv närvikiudude paeljas kogum'; piltl 'püsi, kannatlikkus, enesevalitsemine, psüühiline tasakaal jms'
← saksa Nerv 'närv; (mitm) närvikava, enesevalitsemine, psüühiline tasakaal'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes levinud sõna pärineb algselt ladina keelest, ← ladina nervus 'soon, lihas, närv; (pilli) keel, vibunöör; loomanahk; rihm, ahelad'.
pand : panna : panda mrd 'millegi toestamiseks, kinnitamiseks, ühendamiseks kasutatav looka v rõngaks painutatud tugev vits'; 'võru, vibu, sang'
← alggermaani *banda-
vanaislandi band 'pael, side; köidik, rihm'
rootsi band 'pael, side, lint; köidik, ahel, rihm'
saksa Band 'pael, lint, vits; köidik, ahel'
● liivi pānda 'põikpuu; hing, sagar'
soome panta 'võru, rõngas; pannal'
Läänemeresoome keeltes on võinud tähendust mõjutada häälikuliselt lähedane tüvi pang, vrd nt murdesõna pang (: panga) 'pand, sang'.
piug : piu : piugu 'nöör v rihm piitsavarre otsas'
● liivi pīu(v)kka 'silmukala', pi'u(v)kki 'nepi liik'
vadja piukkaa, piukkia 'siutsuda, piuksuda'
soome piukkua 'paugatada, paukuda, naksuda; praguneda'
isuri piukkaa 'piiksuda, piuksuda'
karjala piukkoa 'paukuda, paugatada, naksuda'
vepsa piugutada 'sädistada, vidistada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas piuksuma. On ka arvatud, et eesti sõna on rootsi laen, ← rootsi mrd pjukko 'kitsas, teravaotsaline'.
pussak : pussaku : pussakut 'lai kootud meestevöö'
○ kussak, putsak, (v)ussak
← vene kušák 'vöö; rihm (rõivaste osana)'
Sõna algul on sõnalõpulise k mõjul k asendunud p-ga.
rihm : rihma : rihma 'nahast vm painduvast materjalist ühtlase paksuse ning laiusega riba, mis on sageli varustatud pandla vm kinnitusvahendiga'
← balti
leedu rišti 'siduma, köitma', rišimas 'sidumine'
läti rist 'siduma', risamais 'pael'
● liivi rī’m(õz) 'rihm'
vadja rihma 'köis; nöör; (linane) niit v lõng'
soome rihma '(linane v kanepi)niit; pael, nöör; püünispael; nööritäis rõngleid; kimp oravanahku'
isuri rihma '(linane v kanepi)niit; haspeldamisel loendatav niidikiht'
Aunuse karjala rihmu '(puuvillane, linane v kanepi)niit; pael, nöör; püünispael'
lüüdi rihm(e͔) 'püünispael; õngenöör'
vepsa ŕihm 'pael, nöör; (mitm) linnupaelad'
rihv2 : rihva : rihva 'renjas soon, vaoke, õnar'
○ rihu, rehv, rihm
← saksa Riefe 'rihv, väike renn, õnar, soon'
room : rooma : rooma 'rangide kummalgi küljel olev tugev nahkrihmast aas, millega ühendatakse aisad ja look'
● vadja rooma 'room; treng(id)'
soome ruoma 'room'
isuri rooma 'room'
On oletatud, et skandinaavia laen, ← tüvi, mille vasted on rootsi mrd rom 'rakmetes kasutatav vaalanahast rihm' ning norra roma 'pajuvits', või ← tüvi, mille vaste on vanaislandi drómi 'kütke'. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud eestirootsi rōm 'veorihm hobuserakmetes'.
treng : trengi : trengi 'loogata rakendi veonöör, -rihm v -kett, mis kinnitatakse ühe otsaga rangide ja teise otsaga veoki v veetava eseme külge'
○ (t)ring, reng, trink
← alamsaksa streng(e), strenk 'nöör, köis; teatud mõõtühik; mereabajas'
← saksa Stränge (mitm) (ains Strang) 'nöör, köis; treng, veorihm; (lõnga)viht, (kiudude) kimp'
vöö : vöö : vööd 'keha keskosa ümber kantav rõivaste kinnitamise ja kaunistamise vahend; talje, vöökoht'
◊ vööt
● vadja vöö, vüü 'vöö; vöökoht'
soome vyö 'vöö; püksirihm; vöökoht; vööde, vöönd'
isuri vöö 'vöö; vöökoht'
Aunuse karjala vüö 'vöö; vöökoht'
lüüdi vüö 'vöö; vöökoht'
vepsa vö 'vöö; vöökoht'
saami avvi 'vöö; vöönd'
? mari ü- sõnas üštö 'vöö; rihm'
? komi ve̮ń 'vöö'
ungari öv 'vöö; rihm; talje, vöökoht; vöönd'
? neenetsi ńí 'rihm; vöö'
? eenetsi ńej 'vöö; rihm'
? nganassaani ŋiǝďe 'vöö'
? sölkupi ćǖ 'vöö'
? kamassi ťi, ďži 'vöö'
? matori ńi, ni 'vöö'
Soome-ugri või koguni uurali tüvi.
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |