[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kimm : kimmi : kimmi 'ühest otsast kiiljalt õhenev lauake katuse katmiseks'; mrd 'puunõu kumer küljelauake'
○ kimb
← alamsaksa kimm, kimming 'sälk, renn nõul', kimme, kime, kieme 'anuma äär või väliskülg', kimke 'ühe põhjaga puunõu, toober, pang vms', kim liitsõnas kimwerk 'teatud aamissepatöö'
Võimalik, et sõna on murretes osaliselt laenatud soome keelest, ← soome kimpi, mrd kimmi 'puunõu küljelaud; katusesindel', soome sõna on rootsi keelest laenatud.

kober : kobru : kopru 'sogane vaht'
● liivi ko’b 'vaht'
lüüdi kobu 'vaht'
vepsa kobe 'vaht'
Läänemeresoome tüvi. Teise arvamuse järgi on tüve vaste soome kouru 'renn, uure; kõverus; kõrge laine'; mrd, van kopru 'kosekohin'.

kurn1 : kurna : kurna 'augulise põhjaga (metall)nõu vm vahend tahkete osade eraldamiseks vedelikust'
● liivi kūrna 'pesuküna; pesu; lekkiv anum'
vadja kurnata 'kurnata'
soome kuurna 'uure, soon; küna, renn'; van kuurnita 'kurnata, välja sõeluda'
Aunuse karjala kuuru 'uure, renn; joogiküna'
lüüdi kuure͔ 'lehma joogiküna'
vepsa kurn 'renn, uure; tila'
? mari korno 'tee, rada'
ungari horny, horony 'uure'
Soome-ugri tüvi. Teisalt on arvatud, et läänemeresoome keeltes on tegemist germaani laenuga, ← alggermaani *χurna, mille vaste on saksa Horn 'sarv', kuid see ei ole tähenduserinevuse tõttu veenev. Sel juhul oleksid mari ja ungari vaste teise päritoluga.

kuru : kuru : kuru 'kõrvaline, muust maailmast eraldatud paik; kitsas vahe- v läbikäik'
◊ kuredik
● soome kuru 'sügav org, mäekuru'
saami gurra 'sügav org, kuru; soon, uure, renn'
idahandi kor 'puuõõnsus, uure, läbikäik; metsasiht, jõesäng, org'
ungari mrd horhó 'kitsas ja sügav tee mägedes'
Soome-ugri tüvi. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

küna : küna : küna 'puupakust õõnestatud, laudadest kokkulöödud v muust materjalist piklik anum'
● liivi kinā 'kasetohust karp'
soome kynä '(kirjutus)sulg'; mrd 'küna; renn; metsarada'
Aunuse karjala van küńä 'pliiats'
lüüdi küńä '(kirjutus)sulg'
Läänemeresoome tüvi. Algne tähendus on olnud 'sulerootsu õõnes ots'.

nõrisema : nõriseda : nõrisen 'nirisema, valguma'
◊ nõre
● liivi no’rrõ '(välja) nõrguda'
vadja nõrisa 'niriseda'
soome norua 'valguda, nõrguda, niriseda'
isuri noru 'renn'; norissa 'voolata, valguda, niriseda'
Aunuse karjala ńorišta, (š)ńorista 'valguda, niriseda; vuliseda; lirtsuda'
saami njoarrat 'valada (nt kohvi); niriseda, valguda; veest jääle v kaldale tulla (eriti veelindude kohta); koriseda (kõhu kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi.

nõva : nõva : nõva 'voolusäng; uure, renn, kanal'
● soome neva 'lagesoo, -raba'; mrd 'laugas, mülgas, õõtsik; jõgi'
Aunuse karjala ńeva 'veekogu'
? vepsa nova 'mülgas, õõtsik, mädasoo'
Läänemeresoome tüvi. Sama tüvi on jõenimes Ne(e)va, mis on seega vene keelde läänemeresoome keeltest laenatud.

oja : oja : oja 'kitsas jõeke; nire'
● liivi vȯjā 'veega täidetud nõgu, tiik'
vadja õja 'oja; lohk, nõgu'
soome oja 'kraav; oja'
isuri oja 'oja'
Aunuse karjala oja 'oja; kraav; renn, soon'
lüüdi oja 'oja, nire, kraav; (adra) ais'
vepsa oja 'oja, nire'
koltasaami vuäjj 'oja, nire'
On arvatud, et võib olla tuletis vanast tüvest, mis on ka sõnas voog. Saami vaste võib olla soome või karjala keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud liivi ojā 'tiik, oja'.

renn : renni : renni 'millessegi õõnestatud vagu v laudadest, kividest vm tehtud vagujas süvend nt vedeliku, puistaine jms juhtimiseks'
○ rend, rönn(i), rõnn
← alamsaksa renne, ronne, runne 'renn, kanal'
Laenatud on ka sama tüve sisaldav liitsõna, rentsel.

rentsel : rentsli : rentslit 'sõidutee ja kõnnitee vaheline tänavaäärne renn'
○ rensel
← alamsaksa rennestēn, ronstēn 'rentsel'
Tõenäoliselt on otseseks laenuallikaks olnud alamsaksa sõna variant, milles sõnalõpu n > l sõna keskel oleva n-i tõttu (*rennstel). Eesti keeles on laenu muganemisel s ja t kohad vahetanud. Laenuallikas on liitsõna, renne 'renn, kanal' + stēn 'kivi'. Liitsõna esiosis on ka eraldi laenatud, renn .

rihv2 : rihva : rihva 'renjas soon, vaoke, õnar'
○ rihu, rehv, rihm
← saksa Riefe 'rihv, väike renn, õnar, soon'

ruhi : ruhe : ruht ~ ruhte 'puutüvest õõnestatud künataoline paat'; mrd 'puutüvest õõnestatud piklik majapidamisnõu, küna, mold'
○ lõunaeesti ruuh
◊ ruhe
← alggermaani *þrūχ-
vanaislandi þró 'õõnestatud palk, renn'
vanarootsi þrō liitsõnas sten-þrō 'kivikirst'
● vadja rohi, ruhi liitsõnades rohipuu, ruhipuu 'kirst, puusärk'
soome ruuhi 'ruhe (paat); küna, mold; renn'
isuri ruuhi 'ruhe (paat)'
Aunuse karjala ruuhi 'kirst, puusärk'
lüüdi ruuhi 'kirst, puusärk'
vepsa ruu̯hď 'ruhe (paat)'
ruhe on tüve rööpkuju, omastavavormi põhjal moodustatud uus nimetava käände vorm.

soon : soone : soont 'inimese ja looma torujas õõneselund, mida mööda voolab veri või lümf'
? ← indoeuroopa *sHi-nu
avesta hinu- 'side, kütke'
saksa Sehne 'kõõlus'
rootsi sena 'kõõlus, soon'
● liivi sūoņ '(vere)soon'
vadja sooni '(vere)soon, kõõlus; kramp; (lehe)rood; veesoon'
soome suoni 'soon'; mrd 'kõõlus; sool; närv; puusüü'
isuri sooni 'soon'
Aunuse karjala suoni 'soon; sool; puusüü'
lüüdi suoń(i) 'soon; sool; puusüü'
vepsa soń 'veresoon, veen'
saami suotna 'soon, kõõlus; pillikeel; vibunöör'
ersa san 'soon, kõõlus'
mokša san 'soon, kõõlus'
mari šün 'kõõlus'
udmurdi se̮n 'kõõlus'
komi se̮n 'soon, kõõlus'
handi lan, ʌɔn 'soon, kõõlus'
mansi tān 'soon, kõõlus; pillikeel'
ungari ín 'kõõlus'
neenetsi te’ 'kõõlus'
eenetsi tí(n) 'kõõlus'
nganassaani taŋ 'kõõlus'
sölkupi če̮n 'soon, kõõlus'
kamassi ten 'soon, kõõlus'
matori ten 'soon, kõõlus'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi sōn 'renn, soon plangus; planku soont tegema' ja läti sones 'kraavike, veesoon'. Vt ka sonn, sõõn.

tila : tila : tila 'valamistoru; renn, renniga pulk; kella kõra'; mrd 'jääpurikas'
? ← algskandinaavia
rootsi mrd dele, dila 'sarve sisemus; lapse imemissarv; vorstitoppimissarv', dile, del 'udar'
● liivi tilā 'väike toru, renn; poisi peenis'
soome mrd tila 'lapse imemissarv, sarvest lutt'
Eesti keelest on laenatud baltisaksa Tille 'teatud lehter; õõnes toru; kastekannu tila', eestirootsi till liitsõnas is-till 'jääpurikas' ja läti mrd tilēns 'jääpurikas'. Vt ka till2.

toru : toru : toru 'silindriline õhukeseseinaline, suhteliselt pikk õõneskeha; seda meenutav moodustis'
◊ torik
● soome toro 'toru, tila; veskikolu'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas torssis. Tuletis torik on moodustatud murdevariandist tori. Eesti keelest on laenatud liivi torī 'toru, kannu tila', van torū 'tanu tipp' ja eestirootsi tåro 'toru, renn'.

urg : uru : urgu 'maa sees v millegi all olev väiksem koobas, mida loom kasutab oma pesapaigana'; mrd 'väike oja'
◊ urgitsema
● liivi ūrga 'väike oja'
soome mrd urkama 'süvend, voolusäng'
Aunuse karjala urkku 'väike renn v vagu'
Võib olla tuletis läänemeresoome või soome-ugri tüvest, mille vasted on soome ura 'soon, uure; renn; rööbas; karjäär', lüüdi ura 'kaljulõhe', vepsa uru 'urg' ja võib-olla ka mokša urkškä 'rada'. Kohati on tüved org ja urg segunenud. Tüve vaste võib olla ka soome urkkia 'urgitseda; välja uurida; nuhkida'. Vt ka urve ja uurima.

vagu : vao : vagu 'adraga viljeldava maa mullasse selle harimiseks v millegi mahapanekuks tehtud pikk kitsas uure'
← balti
leedu vaga 'vagu; jõesäng'
läti vaga 'vagu'
● liivi va’g 'vagu'
vadja vako 'vagu'
soome vako 'vagu; uure, renn'
isuri vago 'vagu'
Aunuse karjala vago 'vagu'
lüüdi vago 'vagu'
vepsa vago 'vagu'