[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

astel : astla : astelt 'kiskoda, teravikuga kepp; torkav muundunud leht, juur v võsu; (putuka) nõel'
? ← vanavene ostĭnŭ 'kepi terav ots, teravikuga kepp, millega ergutatakse loomi'
? ← alggermaani *asta-z
gooti asts 'oks'
vanaülemsaksa ast 'oks'
● soome astalo 'juhuslik löögiriist, kaigas, kepp'
Aunuse karjala astal 'löögiriist'
lüüdi astal 'relv (teivas, puu vms)'
Vanavene laenu puhul ei ole n-hääliku vaste puudumine läänemeresoome sõnades ootuspärane. Soome, karjala ja lüüdi sõnade tähendus sobib paremini germaani vastetega.

relv : relva : relva 'riist, vahend ründamiseks, elusolendite ja materiaalsete väärtuste hävitamiseks, (enese) kaitseks, laskespordi harrastamiseks'
Keeleuuenduse ajal loodud tehistüvi. On arvatud, et impulss-sõna on olnud revolver.

tou : tou : toud 'jäme, kolmest taimekiulisest trossist vastupäeva kokkukeerutatud tross'
○ touv
◊ tõu
← alamsaksa touwe, tow, tau 'tööriist; relv; vanker, sõiduk; kangasteljed; laevaseadmestik, eriti köis; puri'

vapp : vapi : vappi 'värviline, hrl kilbikujulise põhivormiga heraldiline märgis, mida valdaja kasutab oma tunnusena'
← alamsaksa wapen 'relv; vapp'
Vappidel kujutati sageli kiivrit ja kilpi, mistõttu relva märkiv sõna hakkas alamsaksa keeles ka vappi tähistama.

vari : varju : varju 'valgusvoo teele jääva keha tagune tume kujutis; päikese, tuule või hädaohu eest kaitsev koht; ebaselge kujutis'
← algskandinaavia *warjōn
rootsi värja 'kaitsma; mõõk; kaitse'
taani værge 'kaitsma; relv; kaitse'
● liivi vōŗ 'vari, kaitse; peavari'
vadja varjo 'vari, kate, kaitse; peavari, eluase; varjuline, kaitstud; vari (valgusvoo teele jääva keha tagune tume kujutis); peegelpilt'
soome varjo 'vari (valgusvoo teele jääva keha tagune tume kujutis)'
isuri varjo 'tuule- või päikesevari'

vasar : vasara : vasarat 'haamer'
← algindoiraani *vaźra-
pärsia gurz 'nui'
vanaindia vájra- 'Indra relv'
● liivi vazār 'vasar'
vadja vasara 'vasar'
soome vasara 'vasar'
isuri vassaara 'vasar'
Aunuse karjala vazar 'vasar'
lüüdi vazarain(e͔) 'vasar'
vepsa rhvl vazaraińe 'vasar'
saami veahčir 'vasar'
ersa uźeŕe 'kirves'
mokša uźəŕ 'kirves'

vibu : vibu : vibu 'puust loogast ja nöörist relv noolte lennutamiseks; nõtke ritv; poogen; kaevuvinn; vibusae raam'
◊ vibalik, vibama, vibur
● liivi vi’b 'painduv ritv; kaevuvinn'
vadja vipu 'kaevuvinn; hällivibu'
soome vipu 'kang, hoob; püünispaelad, silmus'; mrd vipattaa 'võbiseda; väreleda'
isuri vipu 'voki kõlguti; hällivibu; kaevuvinn'
Aunuse karjala vipu 'kang, hoob; hällivibu; kaevuvinn'
lüüdi bibu 'painduv ritv; hällivibu; kaevuvinn'
vepsa bibu 'kang, hoob'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas viipama. On ka arvatud, et vibama on teine, noorem tüvi, sest see on kitsama levikuga.