[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

king : kinga : kinga 'jalalaba kattev kontsaga jalats, mis ei ulatu pahkluust kõrgemale'; mrd 'pastel; hobuseraud; adratald'
◊ kängitsema
← alggermaani *skenka 'koib, koot'
saksa Schinken 'sink'
rootsi skinka 'sink; seapraad; seakints, -reis'
● liivi kǟnga 'king'
vadja tšentšä 'jalats (üldiselt); kodutehtud pehme säärsaabas; pastel; viisk'
soome kenkä 'king'
isuri kengä 'king'
Aunuse karjala kengü 'saabas; king; hobuseraud'
lüüdi keng(ä) 'saabas'
vepsa kenǵ 'jalats'
Laenuallika ja läänemeresoome sõna tähenduserinevust on seletatud nii, et jalatseid valmistati loomajalgade nahast. kängitsema on tuletatud murdelisest tüvevariandist käng.

kinner : kindra : kinnert 'põlvetagune lohk, põlveõnnal'; mrd 'reis, kints; looma põlveliiges, koodinukk; reie ülaosa, reba'
● vadja tšinnar 'sääremari', tšintered (mitm) '(põlve)õnnal'
soome kinner, kintere 'kinderkont, tagumise jala koodiots'; mrd 'põlveõnnal; jalg'
Aunuse karjala kińńer 'põlveõnnal'
lüüdi kinďer liitsõnas kinďerkoukk(u) 'põlveõnnal; küünarliigese sisepind'
vepsa kindred (mitm) 'sääremarjad'
Inari saami koodâr 'põlveõnnal'
On arvatud, et sama tüve variant mis sõnas kints.

kints : kintsu : kintsu 'reis (inimesel); looma (taga)jala ülemine, jämedam osa'; mrd 'ais'
? ← balti
leedu kenklė 'põlveõnnal', kinka 'põlveõnnal; (looma) koot'
läti cinkslis 'sääremari; tagajala alumine osa', cinca 'sääremari; sea tagajala alumine osa'
● vadja kinttu 'kints'
soome kinttu 'jalg, koib; kints'
isuri kinttu 'kints'
Aunuse karjala kintu 'jalg'
Eesti keelest on laenatud läti mrd ķincas 'puusad'. Vt ka kinner.

laid1 : laia ~ laiu : laida ~ laidu 'materjaliks oleva kanga laiune osa mingist rõivast vm õmblustootest; paadi küljelaud, küljelaudade kord, paadi külg, parras'
← alggermaani *laiđā
vanaislandi leið '(mere)tee; suund; reis, matk, sõit; tükk maad; viis, laad'
vanarootsi lēþ '(mere)tee; suund; reis, matk, sõit; tükk maad; viis, laad'
● liivi lāida 'liigutatav, äravõetav aialatt'
vadja laita '(paadi, laeva) küljelaud'
soome laita 'külg, äär; paadi v ree küljelaud (v -lauad); suund, laevasõidutee, marsruut'
isuri laida 'äär, külg; paadi küljelaud'
Aunuse karjala laidu 'parras, väliskülg, ülemine serv; metsaäär'
lüüdi laid '(paadi, hälli, karbi, ree) külg'
vepsa laid 'paadi küljelaud'
Eesti keelest on laenatud läti laides 'paadi küljelaud'. Vt ka laid2.

matk : matka : matka '(puhkeotstarbeline v sportlik) rännak; pikem teekond jalgsi v muul viisil'
← soome matka 'teekond; sõit; reis'
Laenatud kirjakeelde 19. sajandi lõpus. Laenatud on teinegi samatüveline sõna, matkima.

põtk : põtku : põtku 'koib, jalg'
○ lõunaeesti põkk
◊ põkkama
● liivi pȯtkāstõ 'jalaga lüüa; lüüa (välgu kohta)'
vadja põtkõa, põtkua 'põtkida, jalaga lüüa'
soome potka 'looma tagajalg; koot'
isuri potka 'looma sääreluu v jalg'
Aunuse karjala potku 'jalahoop'
lüüdi potk 'hoop, löök', poťš́k '(hobuse, lehma, lamba, sea) jalg'
vepsa potk 'jalahoop'
saami boaski 'luupeks, pahkluu (eriti loomal)'
? ersa pukšo 'luuta v rasvata liha; reis; tuhar'
? mokša pukša 'liha; taime pehme osa, säsi, viljaliha'
? sölkupi pak͔tor 'sääremari'
Läänemeresoome-saami või uurali tüvi. Ersa, mokša ja sölkupi vasted võivad lähtuda tüve teisest variandist. Sõnas põkkama on tüve lõunaeesti variant, mis on kirjakeelde võetud terminina.

raiuma : raiuda : raiun 'terava riistaga hrl tükeldades, katki tehes (pidevalt) lööma; (puid) langetama; (palkidest) ehitama; ägedalt taguma, lööma, vehkima'
◊ raim
? ← alggermaani *rakja-
rootsi räcka 'ulatama, kätte andma; ulatuma; jätkuma, piisama; kestma, vältama'
saksa recken 'sirutama, venitama'
● liivi ra’ḑļõ 'raiuda, purustada; hammustada, salvata'; raigā 'reis, puus; sink, lihakints; (kangastelgede) külgpuu'
vadja raďďoa 'lüüa, taguda, peksta; (palkidest) ehitada; (viljavihke) rabada; kloppida (mune jm); tampida, hakkida, peenestada; raputada'
soome mrd raajoa 'tapetud looma tükeldada; raiuda, purustada'; raaja 'jäse'; mrd 'tapetud looma tükk'
Aunuse karjala ruage 'traav, jooks'
karjala roajuo 'tapetud looma tükeldada'
vepsa raďǵ väljendis raďǵau mända 'traavi joosta'
saami ruvjet 'tapetud looma tükeldada'; ruovji '(looma) jäse, lihakeha osa'
Murretes on tuntud ka samatüveline nimisõna rag(j)a 'reis'. Samatüvelisest germaani allikast võib olla laenatud rakendama. Vt ka raig2.

raius : raiuse : raiust 'pikilõhe nöörkuue v särgi alumises servas' reis1

reis1 : reie : reit '(inimesel:) alajäseme osa puusast põlveni; (loomal:) tagajäseme ülaosa'; mrd 'noodatiib'
○ lõunaeesti rais 'adrakurg, noodatiib'
◊ raius
← balti
leedu rietas 'reis', rietai (mitm) 'kaheharuline ese'
läti mrd rieta 'jalg'
● vadja reisi 'reis; püksisäär; (kaariku)ais; tiisel; noodatiib'
soome reisi 'reis; mitmesuguste esemete külgosa (nt redelipeel, noodatiib)'
isuri reis 'reis; vankriais; noodatiib'
Aunuse karjala reiži 'reis; mitmesuguste esemete külgosa (eriti redelipeel)'
lüüdi reiž(i) 'reis; trepi külg'
vepsa ŕii̯že͔ 'reis'
raius on tuletis lõunaeestilisest tüvevariandist rais. Vt ka reiud.

reis2 : reisi : reisi 'sõit kuhugi kaugemale, eriti välismaale (koos lühema kohalviibimisega), teekond; (regulaarselt kulgeva) liiklusvahendi teekond (lähte- ja lõpp-punkti vahel)'
← alamsaksa reise 'sõjaretkele minek; kauba- vm reis; kord, juht, ajamoment'
Samatüveline tegusõna reisima on samuti alamsaksa või saksa keelest laenatud, ← alamsaksa reisen, resen 'sõjaretke ette võtma; käiku tegema, reisima' või ← saksa reisen 'reisima, matkama, sõitma'. Eesti keelest on laenatud vadja reisiä 'reisida, rännata; kihutada, tormata'.

reiud : reiude : reiusid (mitm) 'pöiata sukkpüksid, retuusid'
1970. aastatel loodud tehistüvi, impulss-sõna on olnud reis1.

retk : retke : retke 'teekond, reis, rännak, käik varem kindlaks määratud eesmärgil ning marsruudil'
← soome retki 'teekond, käik; matk; reis; ekskursioon'; mrd 'karjatee'; van kirjak 'tee'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. On andmeid, et tüvi on olnud tuntud ka lõunaeesti murretes, rekk 'kord, käik'. Tegemist on läänemeresoome tüvega, mille vaste on ka liivi rek, riek 'tee; juukselahk'.

sink : singi : sinki 'looma tagapool, eriti reis, kints; soolatud ja suitsutatud liha (eriti sea reieosa)'
← saksa Schinken 'sink'

tee1 : tee : teed 'käimiseks ja sõitmiseks kasutatav pinnaseriba; liikumissuund, marsruut; kuhugi liikumine, kulgemine; abinõu, moodus, võimalus; rada, jäljerida vms'
● vadja tee 'tee; teekond, reis'
soome tie 'tee; liikumisjoon, marsruut, teekond; abinõu, vahend'
isuri tee 'tee'
Aunuse karjala tie 'tee; teekond, käik'
lüüdi ťie '(üks) kord', ťiesuar 'teeharu, teelahe'
vepsa ťe 'tee; teekond'
komi tuj 'tee'
Läänemeresoome-permi tüvi. Vt ka teadma.

vaart : vaardi : vaarti kõnek 'hoog'
← alamsaksa vart 'käik, tee, teekond'
← saksa Fahrt 'sõit, reis'