[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 11 artiklit

muuk1 : muugi : muuki 'lihtsa haagikujulise keelega riistapuu lukkude avamiseks; luku riivistusmehhanismi osa'
munk-
baltisaksa Mukeisen 'muukraud'
Baltisaksa allikas on liitsõna: (auf)muken 'lukku valevõtmega avama, lahti murdma' + Eisen 'raud; jõud'. Kõigepealt on ilmselt laenatud liitsõna muukraud, kus teine osis on tõlgitud, ja hiljem on muuk võetud iseseisvalt kasutusele. Samatüveline tegusõna muukima võib olla samuti laenatud.

noolutama : noolutada : noolutan 'metallesemeid järelkuumutama ja aeglaselt jahtuda laskma'
● ? vadja noorõlla 'pilve minna, pilviseks muutuda'
? soome mrd nuortua 'pehmeneda (nt raud kuumutamisel, lumi sulailmaga, nahk, leib)'
Tõenäoliselt algselt tuletis tüvest noor, mida on rahvaetümoloogiliselt hakatud seostama tüvega nool. Murretes esineb samas tähenduses ka noorutama. Sõna on kirjakeeles kasutusele võetud tehnikaterminina.

ora : ora : ora 'naasklist jämedam, hrl ühest otsast teravnev tugev metallvarras'
oras
algindoiraani *ārā
vanaindia ārā 'naaskel, puur'
liivi vȯrā 'rauast varb, oga'
vadja õra 'puur, oherdi'
soome ora 'okas; naaskel'
isuri ora 'raud, millega põletatakse auke'
Aunuse karjala ora 'puur, oherdi'
lüüdi ora 'suur oherdi'
vepsa oraińe 'naaskel'
saami van oarri 'naaskel'
ersa uro 'naaskel'
mokša ura 'naaskel'
ungari ár 'naaskel'
Eesti keelest on laenatud läti mrd ors 'ora' (mille allikaks võib teisalt olla tüvi õrs). Vt ka orikas .

polt : poldi : polti 'pea ja keermestatud otsaga varb millegi kinnitamiseks mutri abil'
alamsaksa bolte(n) 'polt; ümar varb mõõtmiseks; ahel, jalaraud'
Eesti keelest võib olla laenatud soome mrd poltti 'polt, suur nael; kumer raud, mille otsad on löödud puitu'.

rakk2 : raki : rakki 'raud raa hoidmiseks masti küljes'
alamsaksa rack 'silmus, mille abil kinnitatakse raa masti külge'
rootsi rack 'seadis raa kinnitamiseks masti külge'

raud : raua : rauda 'keemiline element, hõbehall hästi töödeldav raskmetall (Fe); sellest metallist ese(med)'
rautsik
alggermaani *rauđan-
vanaislandi rauði 'soomaak, millest rauda sulatati'
liivi rōda 'raud'
vadja rauta 'raud, malm, plekk; raudese; hobuseraud'
soome rauta 'raud; raudese; (mitm) püünisrauad; käerauad'
isuri rauda 'raud; raudese; hobuseraud; (mitm) suurauad'
Aunuse karjala raudu 'raud; rauast tugevdusdetail; (mitm) suurauad; püünisrauad; ahelad'
lüüdi raud(e͔) 'raud; (mitm) suurauad'
vepsa raud 'raud; tuleraud; (mitm) käärid, lambarauad; suurauad'
saami ruovdi 'raud; (mitm) püünisrauad; ahelad'
On ka oletatud, et tüvi on balti laen, ← balti *raudā, mille vaste on leedu rauda 'punane värv'. Saami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud. Vt ka tungraud.

rauts : rautsi : rautsi 'lühikese varrega vikat peamiselt rukki niitmiseks'
eeroots, iruts, eenroots, rauks, räuts, räuks
läti mrd vinruoce 'lühikese varrega vikat'
läti mrd ieruoce 'lühikese ühekäevikati käepide', ieruocis 'rukkirauts'
Laenu muganemisel on laenuallika algusosa ära jäetud (selle jälgi on näha murdevariantides), sõna häälikulist kuju on võinud mõjutada rahvaetümoloogiline seostamine tüvega raud.

rautsik : rautsiku : rautsikut '4–6 mm pikkune punakaspruun sipelgas, raudsipelgas (Myrmica)' raud

riim3 : riimi : riimi 'ülemise veskikivi silmas olev raud, mis toetub veski võllile'
Võimalik, et selle tüve läänemeresoome vaste on soome rima 'latt; liist'. Sel juhul on tegemist skandinaavia laenuga, ← algskandinaavia *rima, mille vasted on vanaislandi rim 'pulk, varb (väraval v aial)' ja rootsi mrd rem, rim 'tugipuu (kelgul), külgpuu (redelil)'.

tungraud : tungraua : tungrauda 'mehhanism masinate jm raskete esemete tõstmiseks väikesele kõrgusele (neid alt lükates)'
alamsaksa dūmkraft, dummkraft 'tungraud'
rootsi domkraft, van donkraft 'tungraud'
saksa Daumkraft 'tungraud'
vene domkrát 'tungraud'
Laenuallikat ei ole võimalik täpselt kindlaks teha. Algselt pärineb sõna hollandi keelest, ← hollandi dommekracht 'tungraud', kust see on merendusterminina levinud paljudesse keeltesse. Laen on muganemisel rahvaetümoloogiliselt moonutatud, laenuallika osi on seostatud tungima ja raud tüvedega. Rahvaetümoloogilised moonutused on toimunud vahenduskeelteski.

vask : vase : vaske 'punakas pehme metall, keemiline element (Cu)'
liivi vašk 'vask'
vadja vahtši 'vask'
soome vaski 'vask'
isuri vaski 'vask'
Aunuse karjala vaski 'vask'
lüüdi vašk 'vask; messing'
vepsa vaśk 'vask'
saami veaiki 'vask'
ersa uśke 'juhe, traat'
mokša uśkä 'traat; kett'
mäemari van -βaž sõnas βǝrγeńǝ-βaž 'vasemaak'
udmurdi -veś sõnas azveś 'hõbe'
komi -i̮ś sõnas ezi̮ś 'hõbe'
handi wŏχ 'metall, raud; raha; kopikas'
mansi -wǝs sõnas ātwǝs 'plii'
ungari vas 'raud'
neenetsi jeśa 'raud; metall; raha'
eenetsi ƅ́aśi 'raud; metall; raha'
nganassaani basa 'raud; metall; rubla, raha'
sölkupi kuə̑sə 'raud'
kamassi båzå 'raud'
matori besā 'raud'
Uurali tüvi. Kuna vask oli esimene metall, millega uurali hõimud kokku puutusid, siis tõenäoliselt on läänemeresoome keeltes säilinud tüve algne tähendus. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi sõnu on ka indoeuroopa keeltes, nt armeenia oski 'kuld' ja tohhaari wäs 'kuld', mistõttu tüve on peetud ka varaseks indoeuroopa või tohhaari laenuks või rändsõnaks.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur