[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

keder : kedra : ketra 'ketas, ratas (eriti ketramisvahendi osana, põlve osana); pottsepa keerlev töölauake'
○ kirderanniku ketra, keträ
◊ ketrama
← algindoiraani *ket^stro-, *kēt^stro-
vanaindia cattra-m, cāttra-m 'värten'
● liivi kie’ddõr 'kedervars', kie’ddõrtõ, kie’drõ 'kedervarrega kedrata'
vadja tšedrä liitsõnades tšedrälauta 'kedervars', tšedräppuu 'kedervars', tšedräluu 'pahkluu; randmeliiges', tšedrätä 'kedrata'
soome kehrä, mrd keträ 'kedervarre või voki ratas; ketas, ratas; rull; sõõr', kehrätä, mrd keträtä 'kedrata; nurruda'
isuri kezrä, kedrä liitsõnades kezräpuu, kedräppu 'kedervars', kedräzluu 'pahkluu', kezrädä, kedrädä 'kedrata; valetada, petta; nurruda'
Aunuse karjala kezrü 'ketas, ratas (eriti kedervarrel); suusakepi rõngas'; kezrätä 'kedrata; petta'
lüüdi kezr 'kedervarre ratas', kezrätä 'kedrata'
vepsa kezr 'ratas', keze͔rta 'kedrata'
saami gearsi 'ketas, ratas (ka kedervarrel); seakärss; ümmarguseks kulunud sõuderidva ots'
ersa šťeŕe 'kedervars', šťeŕďems 'ketrama'
mokša kšťiŕ 'kedervars', kšťiŕďəms 'ketrama; punuma'
Tõenäoliselt on tüvi pisut vanemgi, eelindoiraani laen. Eesti (või liivi) keelest on laenatud läti mrd ķeda, ķedra 'kedervars'.

ketas : ketta : ketast 'sõõrjas plaat, lameda silindri kujuline ratas'
On arvatud, et sõnas on sama tüvi mis keha.

kiibakas : kiibaka : kiibakat 'kiitsakas, kõhn'; mrd 'õhuke leivaviil; vigane'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi, lähedane tüvi on nt kiips. Teisalt võib olla tuletis murdesõnast kiip 'õhuke leivakäär', mis on tõenäoliselt alamsaksa laen, ← alamsaksa schive 'ketas, ratas; lauaplaat, laud', sellisel juhul on tähendus 'kiitsakas, kõhn' kujunenud tähendusest 'õhuke (leiva)viil'.

kõla2 : kõla : kõla (hrl mitm) 'nelinurksetest lauakestest koosnev vöökudumisriist'
← balti
läti -celes (mitm) sõnas duceles 'kaarik, kaherattaline vanker'
preisi kelan 'ratas'
● ? liivi kõlā 'kõverus, käänd'
soome kela 'kangakeha; rull; mähis; pöör, vints'
Aunuse karjala kela 'pöör, vints'

pöör : pööra : pööra 'keskkohalt kinnitatud keeratav sulus; pulgakujuline kinnitusvahend (nööbi eelkäijana v selle asemel); ketta, ratta v vändaga võll koormiste tõstmiseks (v paigast teise vedamiseks)'
● liivi pīer 'karussell', pīerõ 'ringi(ratast)'
vadja pöörä 'käi, käiakivi; ratas, pöör, võll'
soome pyörä 'ratas'
isuri pöörä 'ratas; käi'
Aunuse karjala püörie 'keerelda, keerutada; sagida, askeldada'
lüüdi püöridä 'pöörelda'
vepsa pöruda 'pöörelda'
? idahandi pĕŋərγət- 'pöörlema'
? mansi powart- 'pöörlema'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. Vt ka püür.

ratas : ratta : ratast 'keskpunkti läbiva telje ümber pöörlev kettakujuline või rummust, kodaratest ja pöiast koosnev töö- ja transpordimasinate osa; rõngas, sõõr, ketas'; mrd (mitm) vanker'
← balti
leedu ratas 'ratas, ring', ratai (mitm) 'vanker'
läti rats 'ratas', rati (mitm) 'vanker'
● liivi ratāz 'ratas', rattõd (mitm) 'vanker'
vadja ratas 'ratas; vanker'
soome ratas 'ratas (peamiselt seadme v masina osana), hammasratas', rattaat (mitm) 'vanker, kaarik, käru'
isuri radas '(vankri)ratas', rattahad (mitm) 'vanker, kaarik, käru'
Aunuse karjala ratas 'ratas'
lüüdi ratas 'ratas'

veer1 : veere : veert 'serv, äär'
◊ veer2, veerema
● liivi vīerõ 'veeretada; poegida'
vadja veeri 'äär, serv, veer; külg, pool'; veerrä 'veereda, veerelda; loojuda'; veero 'ratas; äär, serv; nõlvak, voor'
soome vieri 'äär, serv'; vieressä 'kõrval; ääres'; vieriä, vierrä 'veereda; tuhmuda'; mrd vieru 'mäenõlv; kaldus'
isuri veeres 'ääres'; veerrä 'veereda; tuhmuda'; veeru 'nõlvak'
Aunuse karjala viertä 'pikali heita; veereda; närtsida; luituda'; vieruisa 'kaldus'; vieres 'ääres'
lüüdi vierdä 'pikali heita; veereda'; vieru 'rull'
vepsa -veŕ 'äär, serv' liitsõnades; verhe, veres 'äärde, ääres'; verda 'langeda, ümber kukkuda, pikali heita; tuhmuda, luituda'
saami fierrat 'veereda, keerelda; ümber minna'
Lule saami vierra 'küngas, mäeseljak'
ersa veŕ- 'üla-, üleval'
mokša väŕ- 'üla-, üleval'
Läänemeresoome-mordva tüvi. On arvatud, et tüve vaste on ka ersa viŕ 'mets'. Vt ka võõras.

värten : värtna : värtnat 'ketramisvahend; voki v ketrusmasina osa, millele keerutatakse heiet'
← vanavene vertĭno 'värten'
● vadja värttänä 'värten; rattakodar'
soome värttinä 'värten; keder, ketas, ratas'
isuri värttänä 'värten; rattakodar'
Aunuse karjala värťin 'värten; tainarull'
lüüdi värťin, värttim 'värten'
vepsa värtin 'värten'