[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 9 artiklit

leem : leeme : leent 'toidu keeduvedelik, supivedelik; supp'
liivi līem 'supp, leem; mähk'
vadja leemi 'leem, vedel supp; kalasupp'
soome liemi 'supivedelik; supp'
isuri leemi 'supivedelik; supp'
Aunuse karjala liemi '(kala)supp'
lüüdi liemi 'kalasupp, -leem'
vepsa ľeḿ, ľeń 'kalasupp, -leem'
saami liepma 'leem'
ersa ľem 'leem, rasv'
mokša ľäm 'leem, supp'
mari lem 'supp, leem'
udmurdi li̮m '(kala)supp; magus leem'
komi ľem 'liim; kleepuv ollus (nt taimedel, lehtedel); lima'; mrd 'supp'
mansi lām 'supp, leem'
ungari 'mahl; leem; vedelik', leves 'supp'
Soome-ugri tüvi. Vt ka lemm.

pekk : peki : pekki 'naha ja lihaste vaheline kõvenenud rasvkude seal'
alamsaksa speck 'pekk'
saksa Speck 'pekk'
Samatüveline tegusõna pekkima 'pekki v köögivilja ribadena lihasse v kalasse torkama, pikkima' võib olla samuti laenatud, ← alamsaksa specken 'pekkima'. Eesti keelest on laenatud vadja pekki 'pekk, rasv' ja isuri pekki 'pekk'. Laenatud on ka tüve saksa vaste, pikkima.

pind1 : pinna : pinda 'eseme, olendi vm väliskiht, pealmine kiht; maakamar; alus, põhi, jalgealune; vedeliku v vedela aine ülemine piir, selle pealmine kiht; pindala, ala (suuruselt)'
alggermaani *spinda-
vanainglise spind 'pekk, rasv'
alamsaksa spint 'maltspuit'
saksa mrd Spint 'pekk, rasv; maltspuit'
liivi pīnda 'väline kiht; maltspuit'
vadja pinta 'pind, pindmine osa, pinnasekiht'
soome pinta 'pind'; mrd 'maltspuit; (sea) pekk, (hülge) nahk ja selle all olev rasvakiht'
isuri pinda 'pind'
Aunuse karjala pindu 'pind; maltspuit; keha, ihu, nahk'
lüüdi pint(e͔) '(puutüve, vee) pind; (looma) nahk'
vepsa pind 'maltspuit; männilatt, millest tehakse korvide jaoks laaste; (vee) pind'
Vt ka pind2.

ploomi- liitsõnas ploomirasv 'looma (eriti sea) kõhuõõne rasv, siserasv'
alamsaksa vlome 'rasv, eeskätt sea, hane ploomirasv'
saksa Flom, Flomen, Flaum 'ploomirasv'

rasu : rasu : rasu 'nahanäärmete rasvataoline nõre' rasv

rasv : rasva : rasva 'vees lahustumatu tahke ehitus- v varuaine loomorganismides; loomade rasvast töödeldud toiduaine'
rasu
alggermaani *krausa-, *(ga-)krausja-
hollandi kroos 'tapalooma sisikond'
saksa Gekröse 'sisikond, soolestik; rupskid'
liivi razā 'rasv'
vadja razva 'rasv; jääkirme'
soome rasva 'rasv; määre, võie'
isuri razva 'rasv'
Aunuse karjala razvu 'rasv'
lüüdi razv(e͔) 'rasv'
vepsa razv 'rasv'
rasu on murdeline tüvevariant, millele kirjakeeles on antud füsioloogiatermini tähendus. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud läti mrd razas 'sulanud rasva jäägid'.

rääs : rääsi : rääsi 'vaalast, hülgest jt mereloomadest saadav õlijas rasv, traan' räästuma

seep : seebi : seepi 'peamiselt tahke pesemisvahend; kõrgemate rasv- jms hapete soolad'
alamsaksa sepe 'seep'
Eesti keelest on laenatud soome mrd sieppi 'seep'. Tüve rootsi vaste on laenatud sõnas soop1.

või2 : või : võid 'piimast valmistatud toiduaine'
võidma, võik
liivi vȭidag 'või'; võidõ 'võida, määrida'
Salatsi liivi vui, ui 'või'
vadja või 'või; taimeõli'; võitaa 'võida, määrida'
soome voi 'või'; voitaa 'võida, määrida, õlitada'
isuri voi 'või'; voitaa 'võida, määrida; ära määrida'
Aunuse karjala voi 'või'; voidua 'määrida, võida'
lüüdi voi 'või; õli'; voitta 'võida, määrida'
vepsa voi 'või; õli'; voita 'võida; (valgeks) värvida'
saami vuodja 'või; vedel rasv; õli'; vuoidat 'määrida, võida; kihutada, tormata'
ersa oj 'või, rasv, õli'
mokša vaj 'või, rasv, õli'
mari üj 'või'
udmurdi ve̮j 'või, õli'
komi vi̮j 'või, õli; (kala)rasv'
handi wŏj 'või; pekk, rasv'
mansi wōj 'rasv'
ungari vaj 'või'
Soome-ugri tüvi. On ka arvatud, et varane indoiraani laen, ← algindoiraani *aǵya, mille vaste on vanaindia ājya- 'sulavõi ohverdamiseks'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane tüvi on ka turgi keeltes: algturgi *baj, mille vaste on nt tatari maj 'või; rasv'. võik on tuletis omadussõnaliitega *-ikko.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur