[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

läila : läila : läilat 'ebameeldivalt maotu v magus; imal'
● liivi lǟlam 'raske; rase, tiine'
vadja läülä 'hirmunud, hirmul [?]'
soome mrd läyli, läylä 'raske, karm, ebamugav'
Aunuse karjala ľäüľen, ľäüľem 'haiglane olek, raskustunne; iiveldustunne'
lüüdi ľäuľeń 'väsitav, raske, piinarikas olek'
vepsa ľöumei 'raske'
lõunasaami löövles 'raske'
mari nele 'raske; raskus'
? idahandi ᴧiᴧ 'külm', ᴧüᴧ 'kevadkülm'
Läänemeresoome-mari tüvi.

tuim : tuima : tuima 'puudutuse vm füüsilise ärrituse vastu tundetu; meeltele nõrgalt mõjuv, mitte tugevat aistingut tekitav; (meelte, vaimse suutlikkuse kohta:) tönts, vilets, raske taibuga; loomult tundetu, vähese innukusega, osavõtmatu, vaimselt loid, huvi(de)ta; väheelamuslik, igav, väljendusvaene, ilmetu; jäik, kõva, ebamugav vms'
● liivi tūima 'tuim, tundetu; aeglane; nüri'
vadja tuima 'mage, maitsetu; kooritud (piim); tuim, tundetu, väsinud; kõva, tugev'
soome tuima 'karm, range; tugev, äge; äkiline, järsk; morn, pahur, vihane; kange, kibe, mõru, liiga soolane; mage, maitsetu, lääge'
isuri tuima 'soolata, mage'
Aunuse karjala tuimu 'soolata, mage, maitsetu'
? lüüdi tuimehtuda 'lukku minna (kõrvade kohta)'
? rootsisaami tåime 'nukker, ükskõikne'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd tuims 'uimane; väsinud; kohmakas, saamatu'.