[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hiis : hiie : hiit 'muistsel ajal pühaks peetud mets'
◊ hiid, hiigel-, iidne
● vadja iďjee- liitsõnas iďjee-mätši 'hiiemägi (kohanimi)'
soome hiisi 'hiis; metsavaim; põrgu; kurivaim, vanapagan, kurat'
Aunuse karjala hiiži 'raisk, kurat, pagan'
Läänemeresoome tüvi. Tüve algne tähendus oli arvatavasti 'matmispaik'. On peetud ka germaani laenuks, ← alggermaani *χīđiz 'metslooma koobas; tihnik, võpsik' või ← alggermaani *sīđōn- 'külg, pool'. hiid on *oi- tuletis tugevaastmelise tüve variandist, kus on püsinud algne *t. Sõnas hiiglane on toimunud reeglipäratu häälikuasendus -dl- > -gl-. Vt ka itu.

jeever (vaimustust, imestust, kohkumist väljendav hüüdsõna)
○ jeevel
← rootsi djävel 'pagan, raisk'; djävul 'kurat'

mait : maida : maita kõnek (kerge kirumis-, siunamissõna) 'raisk, raip, sunnik, kurivaim'; mrd 'laisk olend'
← läti maita 'raibe (ka sõimusõnana)'

raibe : raipe : raibet 'suurema looma v linnu (mädanev) korjus, (halvustavalt) laip'
◊ raip
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on murdesõnas rõibe, mille vaste on soome mrd roippeet (mitm) 'jäänused, riismed', on oletatud, et raibe võib olla tekkinud selle tüve segunemisel sõnaga raisk. raip on tuletusliiteta tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi raip 'närukael, alatu inimene; korjus'; räip 'korjus'. Vt ka laip.

raisk : raisa : raiska (pahameelt v halvakspanu väljendav sõna); van 'raibe, korjus'; mrd 'praht'
● liivi raiskõ 'raisata, pillata'
vadja raiska 'raisk, raibe (sõimusõna)'
soome raiska 'vaeseke, õnnetuke, vaene; praht, rämps'; mrd 'kiskja, röövloom; korjus, raibe'
isuri raiska 'vaeseke, õnnetuke, vaene'
Aunuse karjala rašku 'raisk, raibe (sõimusõna)'
lüüdi rašk '(naeri) koored, jäänused'
vepsa rašk 'kulunud, rebenenud, vilets (kasuka kohta)'
On arvatud, et tuletis tüvest raja2. Eesti keelest on laenatud eestirootsi raisk 'logard, looder; praht, rämps' ja raisk 'raiskama; ära rikkuma; (ära) põlgama', raiskot, raiska 'raiskama' (← raiskama). Vt ka raibe.

raja2 : raja : raja 'painutatud vitsraami sisse punutud võretallaga jalatsid lumel v soos käimiseks'; mrd '(pulkadest) reepõhi'
◊ rajakas
● soome raja 'vana kulunud ese (eriti jalats)'
isuri rajaska sõnaühendis kengär rajaskad 'vanad kulunud kingad'
Aunuse karjala rajakko 'maha jäetud, viljakuse kaotanud alemaa, sööt; vilets kulunud ese'
karjala raja 'vilets jalats; maha jäetud, viljakuse kaotanud alemaa, sööt'
lüüdi rajakunnu 'kulunud (kingade kohta)', rajakko 'harimata, sööti jäetud alemaa'
vepsa rajak 'kinnikasvanud alemaa'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis raja1, piltlikus tähenduses. Vt ka raisk.

rajakas : rajaka : rajakat 'raisk, närakas, mait' raja2

roisk : roisu : roisku 'pehkiv v mädanev aine, kõdu, rämps; raisk'
● soome mrd roiska 'vana vilets masin', roisko 'räbal, kalts; kaltsakas', roiske 'jäänused, riismed; kalarapped; viletsad küttepuud'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades roie ja roju. On ka oletatud, et võib olla *sko- või *ska-liiteline tuletis tüvest roju.