[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

puhuma : puhuda : puhun 'õhku tugeva vooluna (suu kaudu) välja tõukama; (õhumassi kohta:) liikuma; rääkima, lobisema'
◊ puhandama,puhisema,puhitama,puhk1,puhkama,puhkima
● liivi pū'ontõ 'ajada, puhuda; raisata, pillata'
vadja puhua 'puhuda; puhitada; pursata'
soome puhua 'rääkida'
isuri puhhuua 'puhuda, hingata'
Aunuse karjala puhuo 'puhuda; loitsida; rääkida'
lüüdi puhuda 'puhuda; loitsida; puhudes naerist külvata'
vepsa puhuda 'puhuda; loitsida'
saami bossut 'puhuda; sügavalt hingata, hingeldada'
? handi pŏᴧ- 'puhuma'
? mansi puti- 'sülitama; suust vett pritsima'
? sölkupi puttu 'sülg'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami või uurali tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades suhisema, tuhisema. Sõnades puhk, puhkama, puhkima on k-liide. Eesti keelest on laenatud isuri puhada 'puhata'. Vt ka puhev, puhkema.

raisk : raisa : raiska (pahameelt v halvakspanu väljendav sõna); van 'raibe, korjus'; mrd 'praht'
● liivi raiskõ 'raisata, pillata'
vadja raiska 'raisk, raibe (sõimusõna)'
soome raiska 'vaeseke, õnnetuke, vaene; praht, rämps'; mrd 'kiskja, röövloom; korjus, raibe'
isuri raiska 'vaeseke, õnnetuke, vaene'
Aunuse karjala rašku 'raisk, raibe (sõimusõna)'
lüüdi rašk '(naeri) koored, jäänused'
vepsa rašk 'kulunud, rebenenud, vilets (kasuka kohta)'
On arvatud, et tuletis tüvest raja2. Eesti keelest on laenatud eestirootsi raisk 'logard, looder; praht, rämps' ja raisk 'raiskama; ära rikkuma; (ära) põlgama', raiskot, raiska 'raiskama' (← raiskama). Vt ka raibe.

tuhlama : tuhlata : tuhlan '(otsides) tuuseldama, sorima, tuhnima; kahlama, sumama'
● ? karjala tuhlata 'lüüa, virutada, paisata, heita'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades tohlama ja/või tohl, tuhnima. On ka arvatud, et tüve vasted võivad olla soome tuhlata 'raisata, pillata, (asjatult) kulutada', karjala tuhlata 'raisata, pillata, kulutada' ja Aunuse karjala tuhlata 'vusserdada, soperdada' (karjala vasted võivad olla soome keelest laenatud). See tüvi on tõenäoliselt skandinaavia laen, ← tüvi, mille vasted on vanaislandi dubla, dupla, dufla 'täringu- v õnnemängu mängima' ja vanarootsi dob(b)la, dub(b)la 'täringu- v õnnemängu mängima'.