[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hajuma : hajuda : hajun 'aegamööda laiali minema, laiali valguma'
← algskandinaavia *sājan-
vanaislandi sá 'külvama, laiali puistama'
vanarootsi sā 'külvama, laiali puistama'
● vadja hajallaa 'hajali, harevil; laiali, segi', hajoossa 'laguneda; laiali vajuda'
soome hajota 'rikki minna, laguneda; puruneda; laiali minna, hajuda'
isuri hajjoissa 'laguneda'
karjala hajallah 'hajali, laiali; puruks'
lüüdi hajotada 'kaotada'
vepsa hajeta 'kaduda; eksida'
? lõunasaami saajenidh 'hajuda, laiali joosta'
Kitsa levikuga murdesõna võeti kirjakeeles kasutusele keeleuuenduse ajal. Varem on peetud ka soome-ugri tüveks, kuid pakutud vasted permi keeltes (udmurdi še̮j 'laip, raibe', komi šoj 'laip, raibe') ei sobi häälikuliselt. Vt ka haihtuma ja haja-.

kalm : kalmu : kalmu 'hauaküngas'; mrd 'surnuaed'
● liivi kālma 'haud; hauaküngas'
vadja kalmo, kalma 'hauaküngas; (hrl mitm) surnuaed'
soome kalma 'surm; surnu'; mrd 'manala; manala haldjas; (rahvausus) surnu poolt põhjustatud haigus, vähk; surnu silmis märgatav värvimuutus; pealiskiht, kile, hallitus; hauaküngas'
isuri kalmad (mitm) 'surnuaed'
Aunuse karjala kalmu 'haud; hauaküngas; surnuaed; surm'
lüüdi kalm(e͔) 'haud; hauaküngas'
vepsa koum 'haud; hauaküngas; (mitm) surnuaed'
? saami guolmmas 'kahvatu, kaame', guolbmat 'tõusta (kuu kohta)'
ersa kalmo 'haud'
mokša kalma, kalmə 'haud'
? neenetsi χalḿerᵊ 'surnukeha'
? eenetsi kamer 'surnukeha'
? kamassi kolmə 'surnu hing'
Läänemeresoome-mordva või koguni uurali tüvi. Kaheldav on oletus, et sõna võib olla uurali tuletis koolma tüvest. On ka arvatud, et germaani laen (sel juhul on samojeedi keelte sõnad teise päritoluga), ← alggermaani *skalman-, mille vasted on vanaülemsaksa scalmo 'taud' ja keskülemsaksa schalme 'katk, taud; surnukeha, raibe', või ← alggermaani *kalma-z, mille vaste on rootsi mrd kalm 'kivihunnik; vana hauaküngas'. Viimati nimetatud laenuallikat oletades peetakse sõna teistes läänemeresoome keeltes esinevates tähendustes 'haigus, surm, surnu' eri päritoluga tüveks.

kelm : kelmi : kelmi 'ebaausaid võtteid kasutav, teisi pettev isik; vigurivänt, võrukael'
← alamsaksa schelm 'korjus, raibe; kelm, lurjus'
On ka oletatud, et rootsi laen, ← rootsi skälm 'kelm, petis; võrukael, vigurivänt'.

laip : laiba : laipa 'surnukeha'
Tehistüvi keeleuuenduse ajast. Impulss-sõnad on olnud saksa Leib 'ihu, keha', Leiche 'laip' ja eesti raip, raibe.

mait : maida : maita kõnek (kerge kirumis-, siunamissõna) 'raisk, raip, sunnik, kurivaim'; mrd 'laisk olend'
← läti maita 'raibe (ka sõimusõnana)'

raibe : raipe : raibet 'suurema looma v linnu (mädanev) korjus, (halvustavalt) laip'
◊ raip
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on murdesõnas rõibe, mille vaste on soome mrd roippeet (mitm) 'jäänused, riismed', on oletatud, et raibe võib olla tekkinud selle tüve segunemisel sõnaga raisk. raip on tuletusliiteta tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi raip 'närukael, alatu inimene; korjus'; räip 'korjus'. Vt ka laip.

raip : raiba : raipa 'raibe' raibe

raisk : raisa : raiska (pahameelt v halvakspanu väljendav sõna); van 'raibe, korjus'; mrd 'praht'
● liivi raiskõ 'raisata, pillata'
vadja raiska 'raisk, raibe (sõimusõna)'
soome raiska 'vaeseke, õnnetuke, vaene; praht, rämps'; mrd 'kiskja, röövloom; korjus, raibe'
isuri raiska 'vaeseke, õnnetuke, vaene'
Aunuse karjala rašku 'raisk, raibe (sõimusõna)'
lüüdi rašk '(naeri) koored, jäänused'
vepsa rašk 'kulunud, rebenenud, vilets (kasuka kohta)'
On arvatud, et tuletis tüvest raja2. Eesti keelest on laenatud eestirootsi raisk 'logard, looder; praht, rämps' ja raisk 'raiskama; ära rikkuma; (ära) põlgama', raiskot, raiska 'raiskama' (← raiskama). Vt ka raibe.

ramb : ramma : ramba 'rammetu, nõrk, jõuetu; tiine, rase'
○ kirderanniku ramba
← balti *ramba-
leedu rambus 'nüri, loid, laisk, liikumatu, kohmakas', rambėti 'laisaks muutuma, ennast vähe liigutama'
● vadja rampa 'lonkur, lombakas; katkine, lõhkine, rebenenud'
soome rampa 'vigane, invaliid; lonkur, lombakas'
isuri ramba 'lonkur, lombakas'
Aunuse karjala rambu 'lonkur, lombakas'
lüüdi ramb(e͔) 'lonkur, lombakas'
vepsa ramb 'lonkur, lombakas'
saami rábbi 'korjus, raibe'
On peetud ka skandinaavia laenuks, ← algskandinaavia *krampa- 'kõverdunud', mille vaste on rootsi krämpa 'häda, tõbi'. Saami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud.