[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hulk : hulga : hulka 'kogus, arv, määr; suur kogus'
← alggermaani *fulka
rootsi folk 'rahvas; rahvus; inimesed'
saksa Volk 'rahvas; parv, pere'
● soome mrd hulkka 'inimesed, jõuk'

hõim : hõimu : hõimu 'suguharu; rahvas, sugu'
← balti
leedu šeima 'perekond, pere'
läti saime 'perekond, pere'
● liivi aim 'perekond, pere'
vadja õimo 'suguvõsa'
soome heimo 'hõim; suguvõsa'
isuri heimod (mitm) 'oma küla inimesed, tuttavad'
Aunuse karjala heimo 'suguvõsa; hõim'
lüüdi heimokund 'sugu, suguvõsa'
vepsa hii̯m 'suguvõsa, sugulased; sugulus'

jäse : jäseme : jäset 'üks põhiliselt liikumiselundeina talitlevatest looma keha külgmistest paarilistest jätketest'
● vadja jäsen 'liiges'
soome jäsen 'jäse, kehaliige; liige'
isuri jäsen 'liiges'
karjala jäsen 'jõud, energia'
ersa eźńe 'liiges, lüli; sõlm, lehe kinnituskoht taimedel'
mokša äźńä 'liiges; jäse'
mari jə̑žə̑ŋ 'liiges; varrelüli'
udmurdi joz 'lüli; osa', jozvi 'liiges'
komi je̮z 'inimesed, rahvas', je̮zvi 'liiges'
Läänemeresoome-permi tüvi.

kaasas '(kellegagi) koos; (endaga) ühes (võetuna)'
◊ ka, kaasa, kah, kas
← alggermaani *χansā
vanaülemsaksa hansa 'kaaskond, rahvahulk'
keskülemsaksa hanse 'kaubandusselts'
gooti hansa 'rahvahulk, sõjasalk'
● liivi ka 'ka, samuti', kōz sõnas kōzgõnd 'pulmad'
vadja kaasa 'kaasa; kaasas', kaa(s) 'ka, samuti'
soome kanssa 'koos, ühes, kaasas; ka(h)', kansa 'rahvas'
isuri kansa 'rahvas'
Aunuse karjala kanzu 'rahvas, rahvahulk; perekond; kaaslane, selts(iline); koos, kaasas', riśťikanzu 'inimene'
vepsa kanz 'perekond'
On ka peetud soome-ugri tüveks, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami guos'si 'külaline' või saami gázzi 'seltskond; leibkond; kamp' (need võivad olla ka läänemeresoomega rööpsed germaani laenud), udmurdi kuz 'paar' ja komi goz 'paar'. ka, kah ja kas on kujunenud vanas kirjakeeles registreeritud kaassõna kaas lühenemisel. Samast sõnast lähtub kaasaütleva käände lõpp -ga. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud liivi kas 'kas' (← kas). Vt ka kaasik2 ja kaavitama.

kari3 : karja : karja 'majandi üheliigilised põllumajandusloomad; koos peetavate põllumajandusloomade rühm; koos elavate metsloomade rühm; ebamäärane hulk, salk'
○ kirderanniku karja
← alggermaani *χarja-z
vanaislandi herr 'suur hulk, rahvahulk, rahvas'
saksa Heer 'sõjavägi; suur hulk'
rootsi här 'sõjavägi; salk, jõuk; parv'
← balti
preisi karja 'sõjavägi'
● liivi kōŗa '(põllumajandusloomade) kari'
vadja karja '(põllumajandusloomade) kari'
soome karja '(põllumajandusloomade) kari; inimmass'
isuri karja '(kogu küla lehma)kari'
Aunuse karjala karju '(põllumajandusloomade) kari; parv, suur hulk'
lüüdi karď '(põllumajandusloomade) kari'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi kare 'kari, kariloomad; salk, rahvahulk'. Vt ka karjala.

pappel : papli : paplit 'põhjapoolkeral levinud haava sarnane lehtpuu (Populus)'
← saksa Pappel 'pappel'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina keelest, vrd ladina populis 'rahvas'. Paplitega ääristati juba vanas Roomas avalikke väljakuid ja muid kogunemiskohti.

rahvas : rahva : rahvast 'etniliste tunnuste alusel piiritletav inimrühm; mingi paikkonna, koha elanikud, talupere liikmed; maa, riigi elanikkond; inimesed, suur inimhulk'
? ← alggermaani *þrawwaz
vanaülemsaksa trouwen 'kasvama'
● liivi ro’už 'inimesed, inimhulk'
vadja rahvas 'inimesed, inimhulk; inimene'
soome rahvas 'lihtrahvas, maarahvas; inimesed, inimhulk'
isuri rahvas 'inimesed, inimhulk'
Aunuse karjala rahvas 'inimesed, inimhulk'
lüüdi rahvaz 'inimesed, inimhulk'
vepsa rahvaz 'inimesed, inimhulk'
Germaani laen eeldab, et läänemeresoome keeltes on toimunud tähendusnihe 'täiskasvanud, tugev' > 'täiskasvanu' > 'täiskasvanud inimesed, rahvas'. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd ravasts 'suur pere'.

rodu : rodu : rodu 'isikute, elusolendite v asjade rida; midagi järjestikku toimuvat v sarja moodustavat; ajaliselt järjestatud suur hulk'
On oletatud, et tüvi on vanavene või vene laen, ← vanavene rodŭ 'päritolu; perekond; sugukond, hõim; rahvas; kodumaa; tõug; liik, laad, sort' või ← vene rod 'sugu, suguvõsa; sugukond; sugupõlv; liik, sort, laad, viis'. Selles on kaheldud tähenduserinevuse tõttu. Teisalt on arvatud, et võib olla tüve rood2 reeglipäratu variant. See on kaheldav seetõttu, et rodu esineb kirjalikes allikates varem kui rood2.

vägi : väe : väge 'jõud; suur rühm'
◊ väeti, väga, väitama
● liivi vä’g 'vägi, jõud, võim; väetis'
vadja vätši 'rahvas, inimesed; rahvas, rahvus'; väittiä '(ninapidi) vedada, tüssata'
soome väki 'rahvas, inimesed; vaatajaskond'; väittää 'väita; kinnitada'
isuri vägi 'rahvas, inimesed'; väittää 'vedada; tõmmata'
Aunuse karjala väki 'vägi, jõud; kangus'; väittiä, väistiä 'jagu saada'
lüüdi vägi 'vägi, jõud; suur hulk; üsna, päris'
vepsa vägi 'vägi, jõud; tugevus, kangus; suur hulk'
saami viehka 'üsna, üpris'
koltasaami viõkk 'jõud, vägi'
ersa vij 'jõud'
mokša vij 'jõud'
mari βij 'jõud, tugevus, vägi'
udmurdi -vi liitsõnas joz-vi 'liiges'
komi -vi liitsõnas je̮zvi 'liiges'
handi wej, wew 'jõud, vägi; võim; raske'
mansi wāγ 'jõud, vägi; võim'
Soome-ugri tüvi. Sõna algse tähenduse 'jõud' kõrvale on tekkinud teisene tähendus '(inim)hulk, mass'. väga on tekkinud tüve reeglipäratu lühenemise teel kaasaütleva vormist väega. Eesti keelest võib olla laenatud liivi väga, vä’ggõ 'väga; liiga'. Vt ka väitma.