[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

pank : panga : panka 'järsk paekallas; suur tihke tükk mingit ainet, rahn, kamakas, kamp'
← rootsi bank 'leetseljak; seljak, nõlvak; pilverüngas'
Mõjutanud on ka eestirootsi murded, vrd eestirootsi baŋk 'vall maapinnal või rannal, kõvaks muutunud muld'. On ka arvatud, et võib olla alamsaksa laen, ← alamsaksa bank 'leetseljak, liivaseljak'. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Pank 'järsk pankrannik Saaremaal ja Muhus'.

plokk : ploki : plokki 'suurem risttahukakujuline terviklik ehitusdetail, samakujuline kompaktne tükk mingit materjali; märkmik; terviklik kogum v rühm; tõsteseadme osa'
○ lokk
← saksa Block 'rahn, (kivi)mürakas; (ehitus)plokk; hoonete rühm; kirjaplokk'
← alamsaksa block 'jalapakk vangil; raske kast raha, dokumentide jm hoidmiseks; plokisarnane hunnik; kraavi v aiaga ümbritsetud põllutükk; hoob, kang'

rahn : rahnu : rahnu 'ebamäärase kujuga suur kivi- vm aine kamakas; suur puupakk'
? ← balti
leedu rąstas 'palk'
● liivi rō’n(õz) 'mahalangenud puutüvi; mahalangenud puu juurtega üles tõstetud mullapall'
soome rahna 'rull (põllutööriist)'; mrd 'lõmmust peergude kiskumiseks raiutud tükk, särme', mrd rahnu 'rull (põllutööriist)'

rüngas : rünka : rüngast 'ebamäärase kujuga suur kamakas v tomp, rahn, rünk' rünk

rünk : rünga : rünka 'ebamäärase kujuga suur kamakas v tomp, rahn'
○ rink, rönk
◊ rüngas
← rootsi brink '(järsk) nõlvak; küngas, kink'
← alamsaksa brink 'põlluäär, põllupeenar; väike rohumaa; üleujutatav oja-, jõe- v merekallas; künkaveer, küngas'
On arvatud, et esisilbi vokaal on muutunud ü-ks sõna küngas mõjul. rüngas on as-lõpuliste sõnade eeskujul moodustatud tüvevariant. Eesti keelest on laenatud soome mrd rynkkä 'hunnik, kivik'.