[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

haavel : haavli : haavlit 'ümar pliikuulike väikeulukite laskmiseks'
← saksa Hagel 'rahe; jämedad haavlid'
Vanemast murdekeelest on kirja pandud ka laenuallikale lähem variant haagel.

jää : jää : jääd 'külmunud, tahkes olekus vesi'
● liivi jej 'jää'
vadja jää 'jää'
soome jää 'jää'
isuri jää 'jää'
Aunuse karjala jiä 'jää'
lüüdi ďiä 'jää'
vepsa jä 'jää'
saami jiekŋa 'jää'
mari ij 'jää'
udmurdi je̮ 'jää; rahe'
komi ji 'jää'
handi jεŋk 'jää'
mansi jāŋk 'jää; valge'
ungari jég 'jää; rahe'
Soome-ugri tüvi.

ragisema : ragiseda : ragisen 'madalat mürataolist heli andma v tekitama; praksuvat, kärisevat kõrvalheli andma'
◊ kragisema,pragama,pragisema
● vadja prakisa 'ragiseda, pragiseda, praksuda'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades rigisema, rogisema, rägisema, rögisema, lagisema, nagisema, pagisema. Vt ka rahe1 ja tragi1.

rahe1 : rahe : rahet 'soojal aastaajal äikesepilvest ebakorrapäraste teradena langevad tahked sademed'
● liivi ra’gdõ 'rahe'
vadja ragõ, ragõs 'rahe; tera, iva, raas'
soome rae 'rahe; tera'
isuri rae 'rahe'
Aunuse karjala raiš 'rahe; tera, iva'
lüüdi ragiž 'rahe'
vepsa ragiž 'rahe'
On oletatud, et indoeuroopa laen, ← tüvi, mille vasted on leedu darga 'vihmane ilm' ja sloveeni sǫ-draga 'väikesed terad'. Semantilistel põhjustel on seda kaheldavaks peetud, sest selle indoeuroopa tüve põhitähendus on 'pärm; sade; mustus'. Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnas ragisema.

rahe2 : rahke : rahet 'nöör ikke kinnitamiseks tiisli külge; jämedam nöör unna küljes'; mrd 'room'
? ← alggermaani *draǥiz, *draǥez
vanaislandi drag 'vedu'
● liivi rō’gõz 'treng, veorihm'
soome rahje 'ühendusrihm (nt koodi varre ja nuia vahel); (mitm) roomad'
isuri rahe 'room'
Aunuse karjala rahkiš 'room; koodi varre ja nuia ühendusrihm'
lüüdi rahkiž 'room (ka vitsast)'
vepsa rahkiž 'room'
On ka oletatud, et balti laen, ← balti *razgis, mille vasted on leedu rezgis 'kott, kuhu pannakse loomasööt, kandevõrk' ja läti režģis 'punutis, võre'.